Karl Martin Sinijärve raamatusoovitused: "Jaan Kross ja Tallinn" ja "Konstantin Päts ja Soome. Unistus kaksikriigist"
Rahvusraamatukogu kultuurinõunik Karl Martin Sinijärv jätkab oma iganädalaste raamatusoovitustega, sel korral on valikus Maarja Unduski koostatud "Jaan Kross ja Tallinn" ja Seppo Zetterbergi "Konstantin Päts ja Soome. Unistus kaksikriigist".
"Jaan Kross ja Tallinn", koostaja Maarja Undusk
Suurtest inimestest saab kirjutada ka väikesi raamatuid. Siinkohal ei ole "väike" mõeldud kuidagimoodi halvustavalt. Pean silmas, et tekstimahult on "Jaan Kross ja Tallinn" küllap üks napimaid teoseid, mille kaanel klassiku nimi suurelt seisab. Ometi on selge, et niisugust õhulist, hoolsalt valitud ja valmistatud tekstilõikude ning ohtra ajastuomase pildistikuga raamatut on vägagi vaja.
Pole oluline, kas lehitseb raamatu illustratiivse täiendusena läbi Krossi lugu ja loomingut süvitsi tundev inimene või teeb just siitkaudu vanameistriga esmatutvust verinoor tulevane lugeja – kumbki leiab siit miskit, vaadaku või ainult pilte. Sissejuhatuseks suurkirjaniku juurde saab teos olla ka muumaalasele, kuna on ümber pandud inglise keelde ja vormistet igati atraktiivselt. Kujutan ette, et nii mõnigi, kes võtab raamatu kätte, et vaadata ilusaid pilte Tallinnast läbi aegade, võib avastada end lugemast ja langeda Krossi sõnade lummusesse.
Raamatus on kaks pisut pikemat sissejuhatavat teksti Toomas Haugilt ja Maarja Unduskilt, ohtralt pildiseletusi ning muljet avaldav valik katkendeid Krossilt eneselt. Ka ta luuletusi. Just pildivalik, linnakaardid, isegi majade arhitektuurilised joonised kuni korterite põhiplaanideni välja on need peamised, mis joonistavad lehitseja vaimusilma ette pildi Krossist kaudu Tallinna – ja ka Tallinnast kaudu Krossi.
Esmapilgul kergekaaluline, ent pinna all üllatavalt hingepugev ja mõtlemapanev raamat. Sissejuhatus ja täiendus, linnulennuvaade ja sula ajalugu. Nauditav vormistuslikult, on me käes elegantselt serveeritud killuke kultuurilugu.
Seppo Zetterberg "Konstantin Päts ja Soome. Unistus kaksikriigist"
Pole uudis, et kaalukamaid raamatuid Eesti ajaloo ja eriti selle suurtegijate kohta kipuvad kirjutama soomlased. Tegelikult kirjutavad Eesti ajaloolased Eestist muidugi kordades rohkem ja küllap ka põhjalikumalt, ent kõrvalseisja pilk ja sulevili leiavad mõistetavalt enam tähelepanu. Võiks ju soomlastele tagasi teha ja võtta nendegi ajaloolised isikud, kuid paraku on pikem vabaduseaeg lasknud soomlastel endil selle töö meie eest ära teha, nad on oma isakesed ammu raamatuisse raiunud, sealhulgas nelja-viieköitelistesse väljaannetesse. Viimati lehitsesin üht säärast, Väinö Tanneri kohta kirjutatut, see võttis pool riiulit enda alla.
"Konstantin Päts ja Eesti" näitab hästi, et kui ühe inimese elu on olnud väga tihedalt täis ühe rahva jaoks üliolulisi sündmusi, siis võib teose jagu sisu leida pea iga nurga alt vaadates. Just nagu piisava hulga faktide olemasolul saab osava valiku korral alati tõestada ükskõik mida. Soome-suhe oli Konstantin Pätsi elus siiski läbivalt sedavõrd olulisel kohal, et seesugusest vaatevinklist raamatu kokkupanemist saab lugeda mitte vaid võimalikuks, vaid eeskätt tänuväärt ning põhjendet ettevõtmiseks.
Eesti mätta otsast kaedes on arusaadav, et enamasti tuuakse Pätsist mõeldes esile mitmed ta elu ja tegevuse täiesti teised aspektid. Ent needki leiavad uue mõtestuse, kui tutvuda läbitöötatud ja mõttetäpse käsitlusega teistsuguse nurga alt. Mitmed ja mitmed unustet seigad asetuvad oma loogilistele paikadele suures pildis, paraadportreest palju põnevamaks muutub pilt Pätsist nii inimese kui riigimehena.
Värskemaks ja üksikasjalikumaks muutub ka pilt eestlaste ja soomlaste omavahelistest suhetest ja suhtumistest läbi aegade. Paljugi, nii heas kui mitte liiga heas mõttes, on tänasega jahmatavalt sarnane. Kõik sõprus ja tüliõunad on aegade algusest olemas olnud, tänapäeval tasuks seda teada, sellega arvestada osata ning võimalusel teha järeldused. Et uuel ja edumeelsel tasandil edasi minna. Naabrit tuleb tunda, head naabrit veel eriti.
Ja lõpetuseks – täiesti vabalt võiks kirjutada ka raamatud "Jaan Kross ja Soome" ning "Konstantin Päts ja Tallinn". Kummagi jaoks jaguks materjali enam kui piisavalt ning päris kindlasti avaksid mõlemad teemapüstitused hulgaliselt uusi vaateviise. Elame, näeme!
Toimetaja: Merit Maarits