Saate põhiteemaks kujunes seestumus kultuuris, poliitikas ja meditsiinis. Mis põhjustab osadel meie tuttavatel koroonaseestumust? Miks keegi seni "suht normaalsete" kilda loetud inimene korraga ära pöörab, hakkab levitama konspiratiivteooriaid ja võitlema tavaliste meditsiiniliste ennetusmeetmete vastu nagu oleks see elu ja surma küsimus?

Ehk on selline pööre epideemiaga toimetulemise viis. Inimene ei suuda muul moel kontrolli olukorra üle taastada, kui võtta appi mingi mütoloogilise seletuse olukorrale, raamistab oma jõuetuse olukorra ümber jõustavaks muinasjutuks heade ja kurjade jõudude vahel ja annab endale kui sellesse muinasjuttu uskujale võimaluse aktiivselt olukorra kujundamisse "heade" poolel sekkuda.

Konpsiratsiooniteooriasse uskumine annab ju ka lihtsa kõikeseletava vastuse põletavale küsimusele selle kohta, miks sellised asjad inimkonnaga üldse juhtuvad. Sarnane seestumus hirmudega hakkamasaamise strateegiana iseloomustab ka eestivene küsimust.

Saate kultuuriprogrammis olid seekord Veiko Õunpuu äge eastern "Viimased" ja Urmas Vadi "Neverland". Muidugi ei saadud mööda otsapidi eesti teatri ajalukkugi kuulunud Eesti 200 avalöögiks osutunud trammipeatuse-lavastusest "Siin ainult eestlased".