Podcast ehk eesti keeles taskuhääling jõudis Eestisse umbes 15 aastat tagasi, aga on just viimastel aastatel suurema populaarsuse saavutanud. Koomik Ari Matti Mustonen, kes on üks "Tussisööjate" taskuhäälingu eesvedajatest, kinnitas, et nad otsivad oma saadetega nii-öelda uussiirust. "See on toores formaat, mis läheb hullult inimestele peale." 

Ehkki järjest tuleb juurde suurte meediamajade saateid ja edukamatel tegijatel on lojaalne fännibaas, siis suurt raha podcast'idega Eestis väidetavalt ei teenita ja tegutsetakse valdavalt õhinapõhiselt. Näiteks "Tussisööjate" saatejuhid Mustonen ja Meema koguvad annetusi Patreoni nimelises keskkonnas, mille tuluga osteti oma stuudiosse tehnikat.

Tehnoloogiajakirjanik Henrik Roonemaa oli mitteametlikult üks esimene podcast'i autor Eestis, kui nad 2005. aastal koos Peeter Marvetiga hakkasid laadima Kuku raadio saadet "Tehnokratt" ka veebi, kus seda sai igal ajal kuulata. Roonemaa sõnul on väga äge, et Eestis on taskuhäälingud populaarsemaks muutunud. "Ega Eesti meediaruum ei saa sellega ülemäära kiidelda, et meil väga palju erinevaid inimesi astuks meedias üles ja rikastaks seda pilti."

Peamiselt tehnoloogiauudistele keskenduva Geeniuse portaali eestvedaja Henrik Roonemaa produtseerib mitut taskuhäälingut, aga astub ise üles peamiselt kahes - startup'idest kõnelevas "Restartis" koos Taavi Kotkaga ja Hans Lõugasega tehnoloogiasaates "Digitund".

Roonemaa kinnitas, et tema teeb neid saateid iseendale. "Ma ei oska teha abstraktsetele teistele, vaid ma püüan teha asju nii, et mul oleks endal huvitav kuulata," rõhutas ta ja mainis, et järelikult on Eestis hulk inimesi, kes mõtlevad samamoodi nagu tema selles valdkonnas.

Tänaseks on pea kõik raadiosaated veebist kuulatavad, seega on keeruline tõmmata selget piiri klassikalise raadio ja taskuhäälingu vahele. Põhilise erinevusena tuuakse välja näiteks seda, et teemad on sellised, mis tihti traditsioonilisse raadiosse ei sobi.

"Silt viltu" taskuhäälingu eestvedaja Meelis Oidsalu arvates on ka oluline, et puudub toimetaja. "Samuti see, et pole ajapiirangut, meie meediapildi suur häda on tegelikult see, et näiteks peaministrikandidaat saab ka ühe õhtu jooksul kõige rohkem kolmeks minutiks sõna, ühe intervjuu käigus."

"See polnud üldse saatena mõeldud, vaid oli lihtsalt ettekääne, et ma saaksin kutsuda mingi mulle huvipakkuva inimese külla ja temaga põhjalikult vestelda," mainis Oidsalu ja lisas, et kui ta saadaks niisama mingile inimesele kutse, siis võib-olla ei viitsiks keegi niisama kontsentreeritult rääkima tulla.

Kõige viljakam podcast'i autor Eestis on hetkel ajakirjanik ja Elu24 peatoimetaja asetäitja Dagmar Lamp, kes juhib regulaarselt nelja veebisaadet. Sealhulgas on kergemaid saateid nagu horoskoobihuvilistele mõeldud "Sodiaagisosinad" ja "Naistejutud, aga ka põhjalikuma eeltööga paranähtusi seletav "Külmavärinad" ja ka krimiteemaline "Eesti roimad", mida ta veab koos endise Keskkriminaalpolitsei juhi ja siseministri Andres Anveltiga.  

Kui Eestis on parimatel taskuhäälingutel umbes 10 000 unikaalset kuulajat, siis edukamatel rahvusvahelistel tegijatel – nagu näiteks USA koomikul ja saatejuhil Joe Roganil – on miljoneid kuulamisi ning tema külalisteks on A-kategooria tähed.