"Ma olin umbes 14-aastane, kui ütlesin, et tahan kunstnikuks hakata," selgitas Haagensen ja lisas, et juba siis teadis ta öelda, et ei taha olla disainer, vaid just kunstnik. "Ülikoolis õppisin joonistamist ning hiljem kutsekoolis õppisin ehtekunsti, kus sain juba mõne esimese nädalaga aru, et ma ei taha ehtekunstnikuks hakata."

"Õnneks oli aga üks õppejõududest hoopis skulptor ja tänu talle sain aru, et äkki võiks mind huvitada hoopis skulptuur," mainis ta ja lisas, tol ajal ta muidugi veel ei teadnud, kui lai on ehtekunst. "See ei tähenda vaid abielu- ja kihlasõrmuseid, vaid on olemas ka kontseptuaalne ehtekunst."

Ulvi Haagensen selgitas, et magistrantuuris õppis ta joonistamist ja skulptuuri. "Hakkasin tegema keevitatud skulptuurilisi joonistusi, need on joonistused, mis juhtuvad olema kolmemõõtmelised," sõnas ta ja lisas, et kui ta nüüd selle peale mõtleb, mida ja kuidas ta teeb, siis on see ikkagi joonistamine. "See on lihtsalt läinud kaugemale kui paber ja pliiats, aga jooned on ikka osa sellest."

"Kui varem tegin kolmemõõtmelisi joonistusi, siis nüüd teen asju laiemalt," rõhutas ta ja lisas, et kui keegi küsib, kas ta maalib, siis ütleb, et kindlasti. "Kui keegi küsib, kas ma klaverit mängin, siis ütlen samuti kindlasti. Ma ei ole küll veel alustanud, aga kui mitte veel, siis varsti."