Harry Liivranna näitusesoovitused: Zuloaga, Flandria kuldne ajastu ja "Eesti ja Arktika"

Foto: Ken Mürk/ERR

"Terevisioonis" oli külas kunstiteadlane Harry Liivrand, kes tutvustas muuseumide taasavamise eel kolme näitust, mida tasub külastada. Valikusse jõudis hispaania kunstniku Ignacio Zuloaga, Flandria kuldse ajastu ning Eesti ja Arktika kokkupuuteid avav näitus.

"Zuloaga. Hispaania hing" Mikkeli muuseumis

Näitus on Liivranna sõnul põnev läbilõige Hispaania kunstniku Ignacio Zuloaga, kes on 19. sajandi lõpu ja 20. sajandi alguse üks olulisemaid Hispaania kunstnikke.

"Ta ei ole mitte avangardist, vaid ta on rohkem traditsiooni järgiv kunstnik, kes väga hästi sünteesib oma loomingus 19. sajandi lõpu ja 20. sajandi alguse Pariisi moodsat kunsti traditsionalistliku, realistliku käsitlusega ja ühtlasi Hispaania enda traditsiooniga."

Seega on tal eeskujuks kolm suurt kunstnikku, kellega ta peab Liivranna sõnul oma loomingus sageli ka dialoogi – El Greco, Francisco Goya ja Diego Velázquez.

"Tema loomingu peamised motiivid kasvavadki välja Hispaania enda olulistikust. Me vaatame ja tunneme kohe ära, et need tüübid kuuluvad Hispaaniasse. /–-/ Tema loomingu põhiteema on hispaania karakteri ja rahvuslike tüüpide esitamine just hea salongikunsti võtmes."

"Memlingist Rubensini. Flandria kuldne ajastu" Kadrioru kunstimuuseumis

Liivranna sõnul on tegemist erakordse näitusega, mis pärineb Antwerpeni Phoebuse-nimelisest erakunstifondist ja mis teeb ülevaate 15. kuni 17. sajandi kunstist peamiselt läbi Antwerpenis töötanud kunstnike.

"Stilistiliselt on see ühelt poolt väga lai periood – ühelt poolt hilisgootika Saksamaalt pärit Memlingi näitel ja lõpetades kõrgbaroki geniaalse Peter Paul Rubensiga."

Näituse kõige olulisem aspekt on Liivranna sõnul see, et Eestisse on toodud kuulsate kunstnike üksiktööde näol head iseloomulikud näited. "Need tööd, mis on kunstnikelt siia näitusele sattunud, iseloomustavad neid kunstnikke just nimelt nii nagu nad on."

"Eesti ja Arktika" Tallinna ülikooli akadeemilises raamatukogus

Näitus on kokku pandud Eesti polaarklubi initsiatiivil ja mõeldes Eesti välisministeeriumi pingutustele saada Arktika nõukogu liikmeks.

Näitus koosneb paarisajast raamatust alates 18. sajandist, mis pärinevad nii Meremuuseumi kui ka akadeemilise raamatukogu kogudest. Peale täispuhutava hülge on näitusel Liivranna sõnul hulk etnograafilist materjali.

"Näiteks on seal morsa peeniseluust nikerdatud nooleotsad, jääkaru hammas, vaala hiigelkarv, kõikvõimalike põhjarahvaste nikerdatud väikeseid jumalakujusid, aga samuti ka etnograafilist suveniir-kitši, mida võib seal kaasa osta."

Peale eelmainitu on näitusel üleval ka Eesti kunstnike looming Arktika teemal – teiste hulgas on esindatud näiteks Aleks Kütt, Olev Soans, Mari Hunt, Lemming Nagel, Roman Matkiewicz jne.

"See on näitus, mis näitab seda, kuidas Eestist pärit meresõitjad, baltisakslased, aga hiljem ka juba eestlased ise on andnud oma panuse Arktika uurimisse viimase 200 aasta jooksul," lisas Liivrand.

Samuti soovitab Liivrand Ivo Lille loomingu ülevaatenäitust Eesti tarbekunstimuuseumis.

Toimetaja: Merit Maarits, intervjueeris Owe Petersell

Allikas: "Terevisioon"

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: