Merle Karro-Kalberg. Võrgustunud ruumikultuuriarutelu

$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
Grupi "Arhiteketuurimäss" profiilifoto Autor/allikas: Arhitektuurimäss

Ühismeedia platvormid on ruumiarutelusid hoogustanud, suurendanud teadlikkust ning julgustanud sõna võtma, kirjutas Merle Karro-Kalberg Sirbis.

Ühismeedia ümber kogunevad aina tumedamad pilved. Meelsust on mõjutanud mitmed juhtumid. Alates 2016. aasta USA presidendi valimistest, mil Facebooki kasutajad nägid platvormil vastavalt oma vaadetele erinevat infot ja Venemaa trollivabrikud postitasid kuni Brexiti hääletuseni ja privaatsuse kadumiseni hulgaliselt valeuudiseid. Omajagu maailmalõpu meeleolusid levitasid jaanuaris ka Washingtonis Kapitooliumis laamendavad Trumpi jüngrid, kes olid läinud pealetungile presidendi säutsude ja postituste innustusel. Näidatud on, kuidas ühismeedia platvormide algoritmid kureerivad postituste voogu ja otsustavad kasutaja klõpsude põhjal, mida too näeb või ei näe, ning räägitud on ka, kuidas kasumiihaluses teenusepakkujad oma suunatud reklaamidega manipuleerivad.

Sellest hoolimata on siiski valdkondi, kus ühismeedia platvormide tulek on arutelusid hoogustanud ning suurendanud teadlikkust ja julgustanud sõna võtma. Üks neist valdkondadest on ruumikultuur.

Arhitektuuriteadlane Andres Kurg on Sirbis rääkinud arhitektuurikriitika lahustumisest ning kriitiku rolli tagaplaanile jäämisest. Ta ütleb, et traditsiooniliselt on kriitik olnud üks lüli pikemas (arhitektuuri)institutsioonide ahelas, spetsialist, kes kõneleb ülalt alla, aitab mõtestada ja lahti seletada, kuid eri põhjustel on säärane institutsionaalne korraldus nüüdseks lagunenud ja nii mõneski mõttes on kadunud ka üheselt mõistetavate hinnangute andmise alus.* Päevalehtede kultuuritoimetused on kokku kuivanud ja kultuuri kriitilisele mõtestamisele, sh ruumikultuurile, pühendatakse ainult piskuhaaval ruumi. Ehitatud keskkonnast rääkimine on taandatud tooteesitlusteks kodu- ja sisustusajakirjades.

Viimastel aastatel on uue meedia võimalused siiski aidanud kaasa ruumikultuuri debati elavdamisele ja levikule. Tekkinud mitu populaarset ruumi- ja arhitektuuriteemalist kontot, mis annavad ruumiaruteludele avara kõlapinna. Väga kaua oli füüsilise ruumi üle arutlemine toimunud vaid kitsas erialaspetsialistide ringis, kuid ühismeedia on seda ringi laiendanud.

Kolm suurema jälgijaskonnaga ühismeedia kontot on Arhitektuuri­politsei, Mitte_tallinn ja grupp "Arhitektuurimäss – ei koledatele kastidele". Kaks esimest on ühismeedia lehed, kuhu postitab lehe anonüümne (!) eestvedaja ja lehe jälgijad saavad postitust kommenteerida. Arhitektuurimäss on grupp, kellele saavad oma mõtteid postitada kõik liitujad.

Traditsiooniline arhitektuur

Facebooki grupil "Arhitektuurimäss – ei inetutele kastidele" on u 1500 liiget. Grupi tutvustuses küsitakse: "Kas sinus tekitab pahameelt, et uusehitised Eestis on kummalised, jaburad või inetud? Tere tulemast rahvusvahelise arhitektuurimässu Eesti gruppi. Selle rahva­algatuse eesmärk on tutvustada ja edendada tänapäeval ehitatud klassikalist ja traditsioonilist arhitektuuri." Arhitektuurimässuga kutsutakse ühinema sarnase mõtteviisi jagajaid. Loodetakse, et mida arvukamaks kogukond kujuneb, seda enam mõjutatakse Eesti kinnisvara­arendajaid, arhitekte, projekteerijaid ning keskkonnaloomet tervikuna. Tegu on Rootsist alguse saanud rahvusvahelise liikumise siinse haruga, mis suuremas osas koondab konservatiivsete vaadetega ruumihuvilisi. Rootsis on see arenenud sotsiaaldemokraatlikuks liikumiseks, mille ideaaliks on XX sajandi alguse linnamaja. Siin ei ole algatus poliitiliseks kujunenud. Grupi üks moderaatoreid Tommi Allar Oja kinnitab, et Arhitektuurimäss on apoliitiline algatus ning ta peab väga tähtsaks asjaolu, et arhitektuuri arutelu ei politiseeritaks ja säiliks kogu ühiskonda kaasav ja kõnetav platvorm. Niimoodi vastandutakse selgelt peavoolumõtteviisile, mille järgi kõik praegu ehitatav peab väljendama uusi mõtteviise ja väljendama praegust aega, mitte ihalema möödunut.

Tallinna linnaruum

Facebookis ja Instagramis tegutsev Mitte_tallinn on kõige värskem, kuid ühtlasi ka kõige populaarsem ruumi kritiseerija. Facebooki kasutaja loodi 22. III 2020. aastal, sellel on üle 5000 jälgija. Instagrami jälgijaskonnas on üle 9000 inimese. Konto tutvustuses on kirjas: "Olen Tallinna linnapea Kõlvart teisest dimensioonist. Sain kiviga vastu pead ja hakkasin Tallinna linna normaalseks muutma." Konto esimeses postituses Instagramis on konto eesmärke kirjeldatud nii: "Toon välja Tallinna linnaruumi masendava kvaliteedi ja pakun stsenaariume, milline linnaruum meil võiks juba ammu olla." Postitused on suuresti fototöötlusprogrammi abil töödeldud pildid sellest, milline võiks olla Tallinna linnaruum võrreldes sellega, milline see praegu on. Mitte_tallinn võtab ette mõne konkreetse paiga ja näitab, kuidas see ruum jalakäija-, jalgratturi-, üldse inim-, mitte autosõbralikumaks kujundada. Enamjaolt osutatakse linnavalitsuse tegematajätmistele inimsõbraliku linnaruumi loomisel. Olgu selleks siis jalgsi ja jalgrattaga liikumist takistavate tänavapiirete rohkus, kitsad ja lumest lahti lükkamata kõnniteed, jalakäijate alal parkivad sõidukid, linnahaljastuse vähesus või tänavavalgustuse puudulikkus.

Lehe eestvedaja nendib, et väljendab kontol omaenda mõtteid, ja need, kes on teda jälgima hakanud, on samuti aru saanud, et keegi pidi Tallinna linnaruumi olukorrale tähelepanu juhtima. Tema sõnutsi on palju ka neid, kes kirjutavad, et varem nad ei näinud ega mõelnud ruumist üldse nii nagu fotoillustratsioonidel näidatud, kuid nüüd ei oska enam linna teisiti vaadata. "Kui teema on inimestele oluline, siis see ka levib, kui pole, alles siis pead hakkama otsima meetodeid, kuidas jälgijaid leida, nt maksad platvormidele raha," vastab konto eestvedaja küsimusele, kas ta kasutab populaarsuse võitmiseks mingeid teadlikke meetmeid. Mitte_tallinna ideed levivad kulutulena niisamagi.

Tallinna linnaruumi inimsõbralikkus või -vaenulikkus puudutab tõesti paljusid, sellest kõneleb lehe jälgijate arv nii Instagramis kui Facebookis, aga ka postituste populaarsus ning kommentaarid. Enamasti pakuvad paremaks töödeldud ruumipildid alust aruteludeks ja seisukohavõttudeks. Tallinna linnavalitsuse hoone esise parkla ümberehitamist puhkekohaks kommenteerib üks jälgija näiteks nii: "Tallinn on selline koht, kus jalutama ei lähe. Mitte isegi ainult sellepärast, et vahel on auto või post tee peal ees, vaid ka sellepärast, et see on kole, mürarohke ja arusaamatu. Jalutamine kesklinnas või selle ääres ei ole nauditav. Kuigi kodu ja kontori vahele jääb paras tunnike jalutust, siis ei tule ka kõige ilusama ilmaga pähe tööle jalutada, sest see rikuks kogu päevaks tuju. Palun rohelist, palun vähem silte ja poste, palun vähem autosid, palun normaalset kõnniteed (reaalselt kukun ja komistan tihti meie aukude tõttu), palun mõelge läbi kuidas te liiklust korraldate. Täiesti basic kliendivaade (korraks mõtle läbi millised kümme erinevat inimest any given teelõiku kasutavad ja mida nemad vajaksid). Mõelge ja siis tehke – ainukesed liiklejad ei ole autojuhid! Ja kõige hullem on see, et häid näiteid on jalaga segada – ei peagi ise leiutama, aga ikka on ilus ja kasutajasõbralik linn meie jaoks kättesaamatu."

Selliseid jalakäijavaateid esindavaid kommentaare on pea iga postituse all. Kuid on ka eriarvamusi. Konto haldaja ütleb, et talle meeldivad eriarvamused, kui need pole primitiivsed ja pärast viiesekundilist guugeldamist ümberlükatavad. Ta lisab: "Tihti on eriarvamused inimestelt, kel tundub olevad mingi kaasasündinud teadmine, kuidas asjad tegelikult on. Kui patroneerivalt on kirjutatud, jää ikka oma liistude juurde, siis püüan viidata artiklitele, uuringutele ja arvudele."

Politsei

Facebooki kasutajakonto Arhitektuuripolitsei on välja kasvanud samanimelisest blogist, kuid tuule tiibadesse sai see alles pärast ühismeediasse kolimist. Facebooki leht loodi 6. II 2017. Sellel on üle 4500 jälgija. Konto tutvustuses on kirjutatud: "Arstide ebaõnnestumised maetakse maha, aga arhitektide ja ehitajate omad elavad meie keskel kui mitte aastasadu, siis aastakümneid kindlasti. Tegelikult me ei pea ju sellega leppima, eks ole?" Keskendutakse ruumiloojate kritiseerimisele. Peamiselt postitab Arhitektuuripolitsei päevakajalisi linnaruumi puudutavaid artikleid ja teemasid ning lisab sellele omapoolse (eksperdi)hinnangu. Arhitektuuripolitsei lehel on kritiseeritud nii tuntud arhitekte, nende loomingut kui ka omavalitsuste ruumitegusid ja möödapanekuid konto eestvedaja maitse-eelistustest lähtuvalt. On tähelepanuväärne, et see on ühismeedia leht, kus postituste all lasevad end vaidlustesse kiskuda nii kultuuriminister, arhitektid, urbanistid kui ka arhitektuuri­uurijad.

Anonüümne kriitik

Omajagu kõnekas ning kogu ruumi­kultuuri õhkkonda iseloomustav on tõik, et nii Mitte_tallinna kui Arhitektuuripolitsei konto vedajad tegutsevad anonüümselt ja hoolimata ruumivaldkonnas tegutsejate vähesusest pole selge, kes nende kontode taga on.

Arhitektuuripolitsei põhjendab oma anonüümsust nii: "Arhitektid ei saa kolleegi kritiseerida, kriitik tahab klubis kõigiga sõber olla, kuskil on kultuur­kapitali rahad, mida keegi jagab, tavakodanik on oma maitses eba­kindel. Arhitektuuripolitseil need mured puuduvad." Mitte_tallinn aga õigustab varjatuks jääda soovi sellega, et ei soovi avalikkuse tähelepanu ja sellega kaasnevaid negatiivseid hinnanguid.

Arhitektuuri ja ruumi üle soovitakse arutleda ja arutelu levimine ühismeedias aitab üldjuhul teadlikkust heast ruumist ja n-ö ruumilist sõnaoskust arendada. Mida aga räägib ruumiloome valdkonna väiksuse ja avatuse kohta see, et kaks ühismeedia kasutajakonto eestvedajat kolmest ei julge esineda oma näo ja nimega?

* Merle Karro-Kalberg, Jalgrattakuur ja arhitektuuriteos. Intervjuu Andres Kure ja Maroš Krivýga. – Sirp 27. III 2015.

Toimetaja: Kaspar Viilup

Allikas: Sirp

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: