Kongo rõhutas, et kuigi esialgu liikusid kõlakad, et tehakse 25-protsendilise täituvuse piirang, siis värske info, et kuni pool saali tohib täis müüa, on kindlasti parem. "25 protsendi puhul oleks taasavamine suurema küsimusmärgi all olnud," sõnas ta ja lisas, et see otsus annab neile palju mõttetööd ja kalkuleerimist, millal kinod avada. "Peame mõtlema, millised saalid publikule lahti teha ja mis filme seal vaatajate ette tuua, sest praegu me isegi ei tea, milliseid filme saab näidata."

"Kindlasti on ekraanil kõik need filmid, mida näitamise ka märtsis, kui kinod kinni panime, aga kliendid ootavad ka midagi uut ja värsket," rõhutas ta ja tõdes, et kuna väga paljud filmid on edasi lükkunud, siis sellist olukorda tõenäoliselt ei teki, et juunis oleks kinokava pungil täis. "Praegu on see, et mida rohkem uusi filme, seda parem, kuna peame inimestel meelde tuletama, et kinodes on turvaline ja nad on sinna teretulnud."

Mõned suuremad filmid, mis Kongo sõnul lähiajal ikkagi kinno jõuavad, on juba USA-s linastunud "Mortal Kombal" ja Marveli koomiksifilm "Must lesk". "Ise ootan väga ka õudusfilmi "Kena vaikne kohake 2", seega filmide rida on tugev, küsimus on selles, kas kõik jääb pidama nendele kuupäevadele."

"Eesti filmidega on nii, et aasta algul pidi tulema välja "Eesti matus" ja "Soo", need on lükatud sügisesse, aga ma usun, et kui kinod näitavad häid tulemusi, siis tootjad ning levitajad on nõus midagi ümber vaatama," mainis Kongo ja rõhutas, et hetkel kinokavades ühtki suuremat Eesti filmi pole.

Samas rõhutas ta, et inimesed ei pea kinodesse minemist kartma: 50 protsendiline täituvus tähendab seda, et võõraste inimeste kõrvale istuma ei pea, sõbrad ja perekond võib aga kõrvuti istuda. "Ma usun, et ettevalmistuseks on kaks nädalat piisav aeg, praegu ma ei saa kindlasti öelda, et 24. või 25. mail avame, kuna peame olema veendunud, et see on majanduslikult põhjendatud, vaatame saalidest lähtuvalt, sest kui on lubatud 50 protsenti ja meil on väike saal 40 kohaga, siis kas 20 kohaga tasub seda üldse avada või on projektori käimapaneku kulu suurem kui avamisest tulev tulu."

"Töötajad on meil tublid ja tahavad tööle tulla," sõnas Kristjan Kongo ja lisas, et tänu toetusmeetmetele on nad saanud säilitada piisavalt palju töötajaid, kelle abil saab kinod taasavada. Küll aga ootavad nad väga kolme miljoni eurost lisatoetust, mis jagatakse laiali kinode vahel, kuna praegusel hetkel on paratamatult kogunenud ka võlgasid. "Põhivõlad on filmi-, kommunaal- ja rendiarved, meil on tehtud kokkuleppeid rendileandjatega, aga kõigil on raske, mingid maksed tuleb ajatada ja mingid tuleb ootele panna."

"Seda on raske öelda, mis ajaks vanad võlad tasutud saavad, kuna see sõltub paljuski sellest, kui ruttu inimesed kinno tagasi tulevad," selgitas Forum Cinemas tegevjuht ja mainis, et toetuste pealt nad oma tulemust ei paranda, see on lihtsalt hädavajalik, et ellu jääda. "Ma olen optimistlik ja usun, et järgmisel aastal samaks ajaks on turg taastunud."

Kongo usub, et kahtlemata on viimased poolteist aastat muutunud inimeste tarbimisharjumusi. "Me oleme seda jälginud ja vaatame, mis teistel turgudel toimub, kuigi on ka selliseid turge, kus publikunumbrid on tagasihoidikud, siis näiteks Leedus avati kinod kaks nädalat tagasi ja avanädalavahetusel müüdi 30 protsendise täituvusega saalid välja," selgitas ta ja mainis, et Leedus oli samas näiteks piirang, et popkorni ei tohtinud müüa. "Eestis seda piirangut olla ei tohiks, vähemalt praegusel hetkel pole meid sellest teavitatud."

"Kindlasti ei ole külastusnumbrid need, mida tootjad ootasid, aga alustuseks on see okei," tõdes ta ja mainis, et kui inimesed ikkagi vähegi kinno tulevad, siis näitab see, et kinonälg on olemas ja harjumus pole ära kadunud. "Voogedastus mõjutab kindlasti inimeste harjumusi, aga meie töö ongi püüda neid harjumusi vanasse rattasse tagasi pöörata."

Tema sõnul on kinode jaoks oluline see, et igal nädalal jõuaks kinodesse vähemalt üks või parimal juhul isegi mitu kassahitti. "Paratamatult on see ainus, mis inimese siia kinno meelitaks," selgitas ta ja lisas, et oluline pole mitte ainult see, et need filmid on suuremad, vaid neile tehakse ka lihtsalt rohkem reklaami, mistõttu jõuab sõnum suurema hulga publikuni. "Kogu selline kommunikatsioon mõjutab otseselt ka kino käekäiku, seega mida rohkem on suuri filme, seda potentsiaalsem on, et inimene kinno jõuab."