Gustav ja Silvia, keda kehastavad Margo Teder ja Elia Reinold, olid jõudnud ligi 20 aastat abielus olla, kui mees ootamatult noorema naise juurde kolib. Näidend algab hetkel, kui paar jõuab viimast korda hotelli, kust kunagi algas nende armulugu, mis pole ehk siiani jõudnud päriselt lõppeda.

"Lugu räägib silmakirjalikkusest, valetamisest, tõest, armastusest, päris armastusest ja teise inimese külge klammerdumisest ja tegelikult lahku minekust," rääkis lavastaja Aare Toikka. "Üks vana sõber ütles kord, et oleks ma teadnud, et see selline põrgu on, ma poleks seda ette võtnud."

Hoolimata suhtetraagikast läbib lavastust ka sarkastilise huumori noot ning Toikka sõnul tekib lavastuses nali tekibki vaataja peas äratundmisest. Veidi alla pooleteist tunni kestev näidend kulgeb tempokalt üle rohkete pöörete ja ootamatute käikude.

"Lugu on ju nõnda põimitud ja kirjutatud, et mingid asjad on varjatud, ja kogu aeg on küsimus, et kust see tuli. Ja kui seda lugu hakata valemina lahti võtma, vaatad, kust need sillad jooksevad, siis sildade vahel on väga pikk vahe. On üks lause kuskil päris alguses, ja äkki lõpus hakkab mängima," rääkis Toikka. "Et kogu see muster välja kanda oma peas näitlejale, on paras pähkel ja sellega oli jändamist, aga see ongi see, mis mind köidab. Ma ei viitsi teha sellist tükki, mida ma oskan."

Näidendi kunstnik on Iir Hermeliin, helilooja Veiko Tubin ja valguskunstnik Martin Koldits ning seda mängitakse Rahvusraamatukogu teatrisaalis.