"Lõõtsajumal" räägib Eesti ühe tuntuma lõõtspillimängija Karl Kikase loo. "Teda peetakse siiamaani kõige paremaks, sest ta oli ääretult virtuoosne ja oskuslik, kuigi tegemist oli lihtsa maapoisiga, kes sattus lõõtspilli ligi," rääkis Täär "Vikerhommikus".

Täär nentis, et Põlva on lõõtsapealinn. "See on olnud Lõuna-Eesti pill ning Eesti lõõtspill on üldse täiesti ainulaadne maailmas, sest see on hästi rõõmsameelne pill ja minoorseid noote on keeruline võtta," rääkis Täär.

Täär tunnistas, et tema jaoks on lõõtspill täiesti uus instrument. "Olen kunagi hoidnud käes akordioni ja ka karmoškat ja neid mänginud, aga lõõtspill on teistmoodi loogikaga," sõnas ta. "Minu jaoks on olnud see selline tore õppimiseaeg. Praegusel hetkel julgen lõõtspilli ettevaatlikult käes hoida."

Lavastuses teeb kaasa ka Põlva lõõtsaorkester. "Ma vaatan suure lugupidamise ja austusega lõõtsaorkestri liikmeid, kes on erinevatest generatsioonidest, seal on nii naisi kui mehi, kes mängivad väga virtuoosselt," ütles Täär. "Mina olen see kõige rohelisem seal, kõigest poolteist kuud lõõtsa mänginud, olen õpipoisi staatuses."

Täär tõdes, et pilliõpingud on üpris keerulised. "Alguses on tõesti raske tabada loogikat, millal lõõtsa lahti ja kinni tõmmata. Lisaks on see pill, mida õpitakse kuulmise järgi. Mul on endal muusikakooliharidus ja oskan nooti lugeda, aga sellest pole siin praegu kasu," nentis ta.