Arvustus. Kolm põrsakest müstilise hundi käpa all

"Ja kui nad surnud ei ole..." Autor/allikas: MTÜ Tähetund

Uuslavastus "Ja kui nad surnud ei ole"
Lavastaja: Märt Treier
Helikujundus: Villem Rootalu
Koreograaf: Kristjan Rohioja
Kostüümikonsultant: on Eda Orupõld
Valguskujundaja: Kristjan Häggblom
Näitlejad: Maarius Pärn, Meelis Põdersoo, Martin Kõiv, Mihkel Tabel

Eesti näitekirjanike ridadesse on lisandunud uus nimi: Märt Treier. Enda debüütnäidendi "Ja kui nad surnud ei ole" tõi raadioajakirjanikuna tuntud Treier ise lavale Jõgeva kultuurikeskuses. Etenduspaik ning etendajad pole juhuslikult valitud: lavastuses osalevate nelja näitleja Maarius Pärna, Meelis Põdersoo, Martin Kõivu ja Mihkel Kabeli teatritee sai alguse just Jõgeva kooliteatrist Liblikapüüdja ning tegijate endi sõnul ühendab neid eesmärk luua professionaalse teatri traditsioon Vooremaal.1

Näidend ise on segu omaloomingust ja ümbertöötlustest; humoorikasse lavateosse on kokku sulandatud tuntud nimed-lood-näod, mille all peitub laiahaardeline filosoofiline arutelu. Käsitletavad küsimused on ajatud: surematus, surematu kunstiteose loomine, kunstniku eneseteostuse vajadus ning inimese soovide petlikkus, kui nimetada vaid mõned üksikud kõlanud motiivid. Poeetiline põimitakse argisega: eksistentsiaalsete arutelude sisse mahub ka rongi ootamine, uue korteri ostmine ja koosviibimised sõpradega. Tegelased on kolm muusikut – Aaro (Põdresoo), Siim (Kõiv) ja Harald (Kabel) – ning müstiline Suur Valija (Pärn).

Maarius Pärna ja Meelis Põdersoo osatäitmised kahe peategelasena on kahtlemata lavastuse kandev jõud. Pärna tegelane on salapärane hurmur, mustas ülikonnas kaabuga ekstsentrik, kelle maneerid on peenutsevad, kuid kiskjalikud. Mesimagusa hääle ja hüpnotiseeriva pilguga piidleb ta Aarot, kelles üritab esile kutsuda tema kõige sügavamaid soove ja kiusatusi. Põdersoo kehastatud Aaro on hobihelilooja, kelle unistus oleks küll suurt muusikat luua, kuid kel puudub usk iseenda võimetesse. Aaro on ebakindel, kergesti ehmuv ja sahmib kohmakalt oma prillidega. Ehkki esialgu suhtub ta rongipeatuses istuvasse veidrikusse teatava skepsisega, allub ta siiski mehe manipulatsioonile ning nõnda algab nende ühine tee Aaro kuulsusrikka muusikukarjääri poole. Sõrm on kuradile antud, kuid varsti järgneb terve käsi. Ehkki Aaro saavutab kõik, mida soovib, ning ebakindlast nohikust saab valju hääle ja selge pilguga aukartust äratav looja, keda ümbritsev saladuse viirg tõmbab inimesi ligi vasakult ja paremalt, peab ta silmitsi seisma avalikkuse survega, sõprade kaotusega ning kõikehõlmava paranoiaga, mida põhjustab ühelt poolt hirm tema teoste varastamise ees, kuid teisalt vangistuse tunne – pääsemine Suure Valija käest on võimatu.

Võimatu oli hoiduda loomast assotsiatsioone Fausti legendidega. Ehkki Aaro ei otsinud füüsilist surematust ning piiramatuid teadmisi, vahetas ka analoogselt kurikuulsa doktoriga enda moraali ja väärtushinnangud edu, andekuse ja tunnustuse vastu. Lisaks Fausti analoogiatele sisaldas näidendi mitmeid viiteid ka Vana-Kreeka legendidele, printsi ja konna muinasjutule ning kolme põrsakese loole. Kolme põrsakest kujutasid nähtavasti ka kolm muusikut (Suurt Valijat saaks sel juhul Hundiks pidada) ning ehkki see seletab nii mõndagi tegelaste kostüümide kohta, näiteks miks kandis Harald kollast kaelarätti ja kauboi riietust, jäi see seos üsnagi juhuslikuks.

Esimene võit tuli lavakujundusest. Kultuurikeskuste arhitektuur ei ole üldjuhul professionaalse teatri jaoks ideaalne, kuid Treier suutis oma meeskonnaga avara ja kohati kõhedust tekitava saali muuta väikeseks ja intiimseks teatrilavaks. Publik paigutati istuma lava kolme külge, saal varjati eesriidega. Ehkki saal oli publiku silme eest peidetud, oli sellel siiski oluline metafüüsiline roll: juba algusest peale paistis eesriide alt tugevat punast valgust ning peagi sai selgeks, et eesriie eristas maist sfääri üleloomulikust. Valguskujundus (Kristjan Häggblom) oli kontrastne, selgepiiriline ja dramaatiline. Piiripealsed toonid sisuliselt puudusid ning ehkki argistes stseenides leidus ka pehmet kollast valgust, kasutati tavatult palju tugevaid ja selgeid värve: elektrisinist, punast või erklillat punktvalgust. Helikujundus (Villem Rootalu) oli kunstilistest elementidest ehk kõige nüansseeritum ning pehmelt tõusvad ja langevad keelpillihääled lõid saali mõnusa ja kerge meeleolu.

Lavastuse peamiseks komistuskiviks sai liigne sõnakesksus ja alusteksti staatilisus. Suured ideed ja teoreetilised arutelud ei suuda publiku tähelepanu lõputult hoida ning lavastuse esimene osa kippus enda liigses filosoofilisuses venima. Kohati tekkis mulje nagu püüti sündmuste puudumist kompenseerida näitlejate üliteatraalse mänguga, kuid isegi Maarius Pärna miimika ning põlevad kassisilmad ei saa edasi viia seisvat tegevustikku. Lavastuse teises osas, kui Suure Valija identiteet (jäägu see siin ühesõnaliselt nimetamata) oli juba paljastatud, oli hoogu tunduvalt enam. Fantaasiarikkad seosed hakkasid tööle, süžeekäigud olid julgemad, episoodid vahetusid kiiremini ning näitlejate mängustiil ühtis tegevusega paremini, kaldudes juba oluliselt tugevamalt groteski ja karikatuuri poole. Eriti selgelt tuli see muutus välja Kõivu ja Kabeli tegelaskujude kaudu, kelle rolliloomest kadus peaaegu igasugune psühholoogiline alge ning asemele tuli puhas mängurõõm.

Ehkki lavastusele võib ette heita kohati kurnavaks muutuva eksistentsialismi ja kujundite (nii tekstisiseste kui -väliste) liigset lihtsust, oli kokkuvõttes tegu lustliku vaatemänguga. Oli tervitatav, et autorlavastaja ei olnud ennast täiesti tõsiselt võtnud, vaid oli temaatikale lähenenud läbi naeru ja paraja annuse eneseiroonia. Mäng publiku ootustega käis täiel rinnal ning ehkki lavastuse algusest võib leida ka realistlikke noote, on mõistlik ratsionaalne mõtlemine etenduse ajaks välja lülitada ja lasta end aina kasvaval absurdil ja groteskil kaasa viia.

1. MTÜ TÄHETUND ESITLEB: JA KUI NAD SURNUD EI OLE…https://tahetund.eu/mtu-tahetund-esitleb-ja-kui-nad-surnud-ei-ole/

Toimetaja: Victoria Maripuu

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: