Kuigi kinopiletit pole Ekraani saanud osta juba jaanuarist, avanesid teisipäeval erandkorras 60 aastat tagasi ehitatud kinomaja uksed. Rahvas kogunes, et näha sõjaeelset Tartut filmi pealt, aga ka selleks, et käia Ekraanis veel viimast korda, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Mul on parimad mälestused kinost Ekraan. Alates sellest ajast, kui ta siia ehitati ja avati, need on üliõpilasaastad ja kõik järgnevad tööaastad. See on Tartule väga suur kaotus. Tartu linn peaks astuma samme, et see kino säiliks. See võiks olla väärtfilmide kino. Ma arvan, et publikut leidub," rääkis Irja.

Tartu-ainelistele filmidele eelnenud vestlusest filmimees Jaak Lõhmusega oli kuulda, et saali täitsid filmifännid, kes oskasid nimetada kõiki Tartu kunagisi kinosid ja kelle eredad mälestused kino Ekraaniga pärinevad suuresti nõukogude ajast.

"Põhilised mälestused on ikka piletijärjekord, "Helisevale muusikale" eriti. Seisid ära paar tundi, no hea küll, pool tundi, siis selgus, et selleks päevaks enam ei saa. See maja oli ikka parim, mis Tartus oli," rääkis Peeter.

"Ma mäletan oma esimest kinoseanssi. See oli "Pingviinipoeg Lolo", kui ma väike olin. Kui salakütid hakkasid pingviine tapma, ma pistsin pea pingi alla, et mitte seda stseeni näha," meenutas Siim.

Kuigi üritusega tähistati linna päeva, valitses saalis ka kurb meeleolu. Nimelt viidi popkornilett ja fuajeemööbel ära juba aprillis, kui Forum Cinemas müüs maja Estiko Grupile. Nii läks kinni viimane tänini tegutsenud hoone, mis spetsiaalselt filmide näitamise jaoks ehitatud.

Uus omanik tulevikuplaane avaldanud ei ole. Kinos käimise asemel on möödujad saanud vaid tänu pisikesele aknanäitusele nostalgitseda.

"Pärast tundide lõppu esimene koht, kuhu poisid läksid, oli see sama Ekraani kino. Siin on vaadatud kõik "Kevaded" ja "Viimsed reliikviad" ja mis iganes fantoomid. Tolle aja koolinoor käis väga palju kinos, enne aastat 1970. Siis sai käidud umbes viis korda nädalas kinos," rääkis Jaak Lõhmus.