Praegu on endises kinohoones Ukraina sõjapõgenike abikeskus. Muinsuskaitse hinnangul on kinohoone säilinud vaid väljast ja sees on toimunud juba olulised ümbeerhitused, mis tähendab, et hoonet enam kultuurimälestiseks pidada ei saa.

Muinsuskaitseameti ehituspärandi osakonna juhataja Kais Matteus nentis, et hoone edasine saatus oleneb omanikust. "See ei pea tingimata tähendama, et kui me kaitse alla ei võta, siis hoone ilmtingimata lammutatakse või muudetakse. Selle hoone saatus võib olla väga hea ja see võib säilida sellisena nagu see on, kui omanikud on teadlikud sellest väärtusest," rääkis Matteus.

"Kino Ekraani puhul on selge, et omanik seal kino pidamist tulevikus ette ei näinud ja ütleme niimoodi, et kino hoonete arhitektuuri on mõnevõrra keeruline kohandada uutele funktsioonidele," teatas ta. "Seal on vähe või üldse mitte aknaid, domineerib üks suur saal," lisas Matteus.

Samasuguse tüüpprojekti järgi ehitatud kinohooneid on veel kolm - Võrus, Tallinnas Pääskülas ja Kohtla-Järvel. Projektide arhitekt on tartlane Raul-Levroit Kivi.