Muinsuskaitseameti ehituspärandi nõunik Laura Ingerpuu ütles, et ka nõukogude ehituspärand on osa ajaloost ja väärtuslikke näiteid peab säilitama. Seni on nõukogudeaegseid ehitisi kaitse all võetud vähe – ligikaudu 60. Nendest alla pooled on modernistlikud hooned nagu kino Ekraan. "Enamik, mis on kaitse alla võetud, on unikaalprojektid," selgitas ta ja lisas, et ka kino Ekraan on tüüpprojekt. "Nüüd on jõutud selleni, et võiks hinnata ka tüüpprojektide kultuuriväärtust, kuna kogu nõukogude periood põhines tüüprojektidel."

Ingerpuu selgitas, et seetõttu omab Ekraan väärtust mitte ainult kohalikus mõttes, vaid kogu riigi kontekstis. Tüüprojekti järgi ehitati samasuguseid kinohooneid kokku kuus, nendest säilinud on kolm.

Kevadel hoone ostnud Estiko gruppi kinnisvara arendusjuht Sven Saar ütles, et neile jääb arusaamatuks, miks just Ekraani kaitsmist kaalutakse. "Kui Võru hoonele anti 2014.-2015. aastal kasutusluba ja luba ehitada hoone ümber kaupluseks, siis miks toona ei reageeritud," küsis ta ja sõnas, et kui 2011. aastal lammutati kohe pärast kino tegevuse lõpetamist Rubiin, siis miks siis ei reageerinud selle peale muinsuskaitseamet ega keegi teine, kes tahaks seda hoonet kaitsta.

Kinohoone säiliks kõige paremini, kui seal näidataks filme. Saar viitab, et see ei tasu majanduslikult ära, seepärast hoone neile ka müüdi. "Kui nüüd mõelda, et jätta see vana kino Ekraani hoone sinna, kus piltlikult öeldes tegevust ei ole, siis sinna ei saa mingit tegevust, mis kutsuks inimesi kohale ja mis oleks ka äriliselt kasumlik," tõdes ta ja lisas, et see pole kindlasti koht sellise hoone jaoks. 

Muinsukaitseamet hoonet veel kaitse alla ei võtnud, esmalt annab ka ehitismälestiste eksperdinõukogu oma hinnangu. See võib juhtuda alles jaanuaris.