Mari Lill-Tamm kinnitas, et kuna ta loometee on olnud nii pikk, siis kõiki tunnustusi ta ei mäletagi. "Aga on ikka olnud, olen neid teatriliidu preemiaid saanud kunagi ammu nooruses," tõdes ta ja lisas, et EFTA-l parima naisnäitleja preemia võitmist ta ette aimata ei osanud.

"Ma just mõtlesin, et panen selga selle uhke kuldse kleidi, mille lasin teha oma 70. sünnipäevaks, sest ega mul sellega midagi teha pole, kuna sellega pole kuhugi minna, aga kui nüüd poleks võitnud seda, siis oleks ikka olnud väga loll olla," kinnitas ta.

Noorte filmitegijatega koostööd tehes ta suurt vahet ei tunne. "Ma ise mõtlesin, et see on võib-olla minu mingi kiiks, aga kui olen endast nooremate inimeste rääkinud, siis nemad ka ei tunne, et ma oleksin mingi ürgaegne elukas."

Kuigi Mari Lill pole kunagi eriline fotograaf olnud, siis nutitelefoniga ta on hakanud ümbritsevat loodust üles pildistama ja seda sotsiaalmeedias jagama. "Kui ma selle nutitelefoni sain, siis ma hakkasin pildistama ja mulle meeldib, kuigi ma vaatan, et neid pilte on juba liiga palju ja ikkagi enam-vähem on ühed motiivid."

"Ma olen Nõmmelt pärit ja ma ei kujuta ette, et oleksin veetnud oma vanadusepäevad Õismäel aknast välja vaadates," nentis ta ja lisas, et tema soov oli ehitada Andineemel, kus oli tema vanemate suvila, omale maja. "Sealt ukse eest on 48 kilomeetrit Draamateatri parklasse, nii et see pole mulle ka mingi probleem."