Haas töötas aastaid pressifotograafina, aga olulisemad on ta oma fotouurimused näiteks Eesti mustlaste elust või elust Tallinna lennuvälja lähedases räämas alternatiivsuvituslinnakus. Võib vist öelda, et Annikale meeldib tegeleda kultuuris näiliselt vähemärgatu, marginaalsegagi, mis talle tundub oluline ja väärt esile tõstmist. Nii näiteks on tal fotoseeria kiilaspäistest naistest ja tol perioodil oli ta isegi null-soengu kandja.

Nüüd on Haas üles leidnud kümneid noori inimesi, kes valutavad südant kliima soojenemise pärast, viinud nad Tallinna äärelinna räämas kasvuhoonete juurde, et oleks temaatiline seos kasvuhooneefektiga ja pildistanud üles. On hipsteri moodi noorukeid, on pigem neutraalseid, lihtsa ja otsekohese olemisega on nad kõik ja eks see ole osalt portreteerija teene, kes on osanud modellid kätte saada omas mahlas ja ehedalt. Kuna teema on kasvuhooneefekt ja kliima soojenemine ehk "maailm põleb", on mõnele portreteeritavatest tõmmatud läbipaistev kilekott pähe – lämbu siis seal ja üks tüdruk on üleni kilesse keeratud nagu muumia.

See on vaid pool muna. Olulisemgi on ehk, et noored räägivad oma suhtumisest kliima soojenemise teemasse. Osa neist kuuluvad liikumisse Fridays for Future Eesti, mis on algselt Rootsis Greta Thunbergi ja sõprade loodud liikumine. Eesti Fridays korraldab sarnaselt rootslastele reedeseid arutelusid ja ajurünnakuid kliima soojenemise ja loodushoiu teemadel.

Fridays aktivist Jaanika kommenteeris liikumist: "Fridays for Future Eesti on Rootsi kliimaaktivismi liikumise väike haru. Peamiselt üritame valitsuse tähelepanu võita ja kannustada neid tegema jätkusuutlikumaid otsuseid meie riigile ja elule, üritame seda teha iganädalaselt streikides, kirjutades väikeseid artikleid, andes kliimatunde koolides ja olles sotsiaalmeedias aktiivsed. Esimene streik oli 8. märtsil 2019.

Rootsiga oleme kontaktis vähe - ainult siis, kui väga on vaja. Liikmeid on umbes 50 - aktiivseid 20. Mina olen üks kolmest tuumikliikmest - võtan vastu uusi aktiviste, organiseerin ühisavaldusi, sotsiaalmeediat ja korraldame üritusi, mis peaksid üldsuse teadlikkust tõstma."

Piltide juures on noorte avaldusi. Toon mõned väljavõtted.

Meribel (12): Mul on kurb mõelda, et meie tegevuse tagajärjel surevad loomad. Hävinevad metsad ja taimestikud, mis on paljude ainukeseks koduks. Meie oleme maailmas ka külas ja peaksime proovima elada nii, et meist võimalikult vähe muutusi tuleks. Ainult sääskedest ei ole väga kahju, aga muidu proovin olla säästev ja sõbralik ümbritseva suhtes.

Liisa (18): Ma olen inimene. Ning kui oli jaksu, et rikkuda, siis peab jaksama ka korda teha või vähemalt proovima. Me tulime siia selleks, et elada ja mina tahan seda ka homme, ülehomme ning üleülehomme.

Keiti (19): Olen noor inimene ja soovin, et mina, minu lapsed ning ülejäänud maailm saaksid puhtas keskkonnas elu nautida.

Hendrik (20): Siin planeedil on välja kujunenud ellujäämise viis, kus üks elusolend on sümbioosis teiste elusolenditega. Isegi taimed on elusad, mida me tarbime. See maailm on veider, ilus ja karm. Meie reaalsus on keeruline. Kuid inimene peaks kasutama loodust vastutustundlikult, mitte tarbima üle seda kõike, mida loodus meile pakub. 

Aasa (18): Kui inimkond nõnda jätkab, nagu praegu, siis varsti pole enam aega ega kohta, mida raisata.

Marcus (20): Elu peab olema jätkusuutlik. Ma isegi ei oska teisiti mõelda. Seda ilu, mida Maa meile pakub, mujalt ei leia.

Anete (18): Tarbime poest ostetud toiduga nädalas krediitkaardi suuruses tüki plastmassi inimese kohta. Ma tahaks surres jätta selle planeedi maha paremana, kui see oli minu sündides.

Mida selle kohta öelda? Pisut naiivne? Võimalik. Siiras? Kindlasti. Ja see ehk ongi suur väärtus. Heal juhul agenda levib. Loodushoid on olnud popp teema Lääne-Euroopas juba aastaid. Eestis on aastaid tegutsenud EMA ehk Eesti Metsa Abiks, ometi ei ole neil lihtne harvesteriliisijatele vastu saada, sest kallis harvester peab töötama ööl ja päeval, et end tasa teenida. Läksin kahjuks EMA inimestega tülli, sest kui julgesin viidata, et metsa hooldamise juurde kuulub nii raiumine kui ka istutamine ja RMK istutab usinalt, siis süütas see punase tule, sest RMK on EMA vaenlane ja kogu lugu.

Dokfoto keskusse koguneb aruteluõhtule ca 30 noort ja mõned vanemad inimesed. Vestlusringis on Fridays for Future esindajad Kristina Reinstein ja Jaanika Kartau, neile sekundeerivad Jevgeni Ossinovski riigikogu keskkonnakomisjonist, Helen Sooväli-Sepping Tallinna tehnikaülikooli rohepöörde projekti vedajana ja Põim Kama.  

Annika Haas juhib vestlust ja ei taha olla noorte apologeet vaid pigem püüab intrigeerides kaevata välja noorte keskkonnaaktivismi tuuma. On see moeasi? On see läänest imporditud? Kuidas suhestutakse eelmiste põlvkondade loodusteadlikkusega? Kas ollakse kriitilised?

Ja kriitilised ollakse. Mis on nooruslik ja mõistetav. Noorem seltskond on arvamusel, et vanematele ei lähe loodus ja kliimasoojenemine üldse korda ja olulised on vaid isiklikud materiaalsed huvid.

Jevgeni Ossinovski on üsnagi päri ja toob välja, et loodushoiuteema oli poliitikaski popp, kuni sellega võis korjata valimistel hääli, aga kui saabus majanduskriis, läks loodus korraga viuhti meelest, sest oma rahakott on igaühele ligemal kui kogu maailma kliima. Ja mitte vaid valijale, vaid ka erakondadele. Sest parteideski on inimesed, kes sõidavad autoga.

Jevgeni Ossinovski on solidaarne noortega ja nende loosungiga "maailm põleb" ja ütleb krõbedaid sõnu riigikogu suunal (mulle meenub, et kui poliitikud kohtuvad valijatega, siis hakkavad nad tihti parlamenti ja valitsust kiruma, eriti hästi on see nõks käes rahvuskonservatiividel). Ossinovski leiab, et tema põlvkond on viimane, kes midagi veel päästa saab ja neil on vastutus, millise maakera nad pärandavad noortele. Kõlab dramaatiliselt nagu noorte endi jutt ja tahtmatult mõtlen, et kui Ossinovski põlvkond ikkagi ei päästa maailma, kas siis tuleb tõesti üleilmne veeuputus. Taolised ähvardused kõlavad, aga tunduvad pisut paisutatud.

Lähen vahelduseks teise ruumi, kus on üleval kolm videointervjuud Fridays'i liikumise aktivistidega. Nad räägivad rahulikult, samas kirglikult, veendunult, läbimõeldult. Ikka kliimasoojenemisest ja loodushoiust. Tundub, et valdavalt jõuab nende sõnum omadeni, aga Annika Haas on nüüd andnud neile veel ühe väljundi laiema publikuni. Ja see on tänuväärt. Ehk areneb asi edasi ja otsitakse veelgi väljundeid meedias, koolikohtumistel nagunii. Sõnum ja aktsioon peaksid jõudma kaugemale. Soovitavalt retoorikast konkreetsete tegudeni.