Kuidas PÖFF tänavu festivalile vastu läheb, kui mõelda 25. oktoobril algavatele piirangutele? Mida see teie jaoks tähendab?

Väga palju muudatusi piirangud kaasa ei too, sest pidin koroonaregulatsioonid välja töötama juba mitu nädalat tagasi. Oskasin seda enam-vähem ette näha. Meie vaataja, meeskond ja külalised peaksid ennast kinodes turvaliselt tundma. Kõigepealt järgime hajutatuse reeglit. Lisaks ei alga ükski seanss teiste seanssidega samal ajal. Samuti on kinni garderoobid ning jälgime, et ei tekiks üldpindadele inimeste kogunemisi. Võrreldes teiste siseruumides toimuvate üritustega on kinodes väga hea ventilatsioon.

Ilmselt teeme kohustuslikuks ka maskikandmise, kui terve kultuurisektor sellega kaasa tuleb. Igal juhul on maski kandmine rangelt soovituslik, sest mask mingil moel ja viisil aitab väga efektiivselt nakkust ära hoida. Seda ka nendel inimestel, kes on vaktsineeritud. Teame, et pahaaimamatult võivad ka need inimesed olla viiruse kandjad ja levitajad.

Seni, kuni riigis ei ole midagi paremat välja mõeldud, jätame arvatavasti mingis osas ka testimise võimaluse inimestele, kellel on ette näidata, et vaktsineerimine on neile vastunäidustatud.

Meie oleme võtnud seisukoha, et meeskond, kes otseselt suhtleb inimestega, peab kasutama BioBlock spreid, maske või Respirayd. Soovime ürituse teha turvaliseks ja minimaliseerida nakatumise võimalust.

Kas te tajute ohtu, et üritus tuleb see aasta ära jätta?

Kui möödunud aastal olime üks väheseid üritusi, mis maailmas toimus, siis täna on nii, et oleme ainuke festival maailmas, mis ei toimu COVID-i tõttu. Keegi meile vastu ei tule.

Kõige suurem mure on ühelt poolt materiaalne, sest oleme pidanud kõik asjad ette maksma – õigused, külaliste piletid. Need ei ole väikesed summad. Sellest palju hullem on mainekahjustus. Meil on praegusel hetkel võistlusprogrammides kogu programmi peale kokku ligikaudu 60 rahvusvahelist esilinastust. Neid režissööre ja filme oleme kõvasti alt vedanud, sest neil ei ole enam praegusel hetkel kuhugi mujale minna. Nii Berliin kui ka Rotterdam filmifestivalid on oma programmid sulgenud ja edasi tuleb juba Cannes'i filmifestival.

See oleks väga suur mainekahjustus ka Eestile, sest maailm on väiksemate või suuremate piirangutega lahti. Arvestades, et meie nähtavus oli möödunud aastal veebis 9,1 miljardit ning meist räägiti 70. riigis. Kui peaksime tänavu ürituse ära jätma, võib arvata, et see tuleb samamoodi.

Kas tänavu tuleb ka virtuaalne festival?

Mingisuguses osas tuleb, aga palju väiksemalt ja seda alles pärast festivali. Eelmine aasta tulid kõik meile vastu ja näitasid veebis omi filme. Tänavu seda ei tule, sest see oli erand. Eriti, mis puudutab meie võistlusprogramme, siis nende otsene tingimus on, et need peavad kinodes linastuma.

Teiseks tahame pakkuda abi vaktsineerimissõnumi edasiviimiseni klientideni. Kultuurisektor üritab panna enda õla alla ja tulla valitsusele appi.

Kas teil on plaanis panna ürituse ajal tööle ka vaktsineerimisbuss?

Oleme seda mõelnud, kuid peame veel selgusele jõudma, kuidas saame integreerida kogu selle vaktsineerimise omaenda kommunikatsiooni ja turundusse. Ma ei välista, et toome ka kuhugi vaktsineerimisbussi.

Kiirtestidega enam sisse ei lubata ja kehtib ainult vaktsineerimistõend. Kui palju publikut te sellega protsentides kaotate?

Möödunud aastal joonistasime graafikuid seoses COVID-i teadete ja kommunikatsiooniga. Publik on erakordselt tundlik selle koha pealt. Kui valitsuse kommunikatsioon laperdab, siis meil publik ka laperdab. Prognoosime kaotust 30-35%. Need on ikka väga suured arvud. Oleme pigem skeptilised kui positiivsed. Kui seni pole kommunikatsiooni paika saadud, siis ilmselt ei muutu see paremaks ka lähipäevadel. Kommunikatsioonist sõltub väga palju. Tuleb leida ühine tee, kuidas me kõik sellega hakkama saame.

Kuidas valiti välja 19 filmi põhivõistlusprogrammi?

Tegelikult on meil neli võistlusprogrammi: debüütfilmide programm põhivõistlusprogramm, "Põhjusega mässajad" ning Balti võistlusprogramm. Enam-vähem on 1500 filmi, mille kallal me kogu meeskonnaga töötame ning mille seast valiku langetasime.

Mis iseloomustab tänavust põhivõistlusprogrammi?

Võistlusprogrammi koostades üritame näidata võimalikult kirevat pilti, kuid samal ajal iseloomustada seda, mis maailma filmimaastikul möödunud aasta jooksul toimunud on. Seda nii riikide, sisu kui ka žanrite järgi.

Sel aastal oli keeruline saada filme USA-st ja Aasiast, sest sealsed filmitööstused said koroonapandeemiast väga palju haavata. Samuti oli keeruline hankida naisrežissööride filme. Meil on sama põhimõte nagu Nobeli preemiate jagamisel. Loeb kvaliteet, mitte sugu ja rass. Kahjuks pole sel aastal jõutud väga palju filme teha.

Huvitav on jälgida, kuidas iga aastaga nimekamad filmitegijad hakkavad meile filme saatma. Seda just põhivõistlusprogrammi. See on tore tendets, millega me ennast natukene mõõdame.

Debüütfilmide programmis oli tänavu väga suur konkurss. Põhimõtteliselt oleksime võinud kokku panna kaks võrdväärset võistlusprogrammi.

Põhivõistlusprogrammis on esindatud ka Eesti osalusega film "Laulud rebastele". Mille poolest see film eriline on?

See on tüüpiline koostööfilm, kus eestlased on andnud filmi jaoks nii raha, loomingulist kui ka tehnilist gruppi. Film on intrigeeriv oma vormilt ja jutustamislaadilt.