Eestis on enam kui 10 000 vabakutselist loovisikut. Kultuuriministeeriumi kunstide asekantsler Taaniel Raudsepp sõnas uuringu ettekandel, et vabakutselised loovisikud küll panustavad ühiskonda, aga neile saab saatuslikuks sotsiaalkaitse võrgustik, mis on rajatud palgatöölisi silmas pidades.

Kuigi uuringu koostamisel ei tekkinud probleemi loomevaldkonna selgitamisega, osutus märksa keerulisemaks vabakutselisuse defineerimine. Kaupo Koppeli sõnul analüüsisid nad uuringu koostamisel mõistet "vabakutseline" üsna laialdaselt. Näiteks on paljud vabakutselised seotud õpetajatööga, kuid Koppeli sõnul ei ole igasugune õpetaja vabakutseline loovisik. Nii ei ole gümnaasiumi keemiaõpetaja vabakutseline loovisik, kuid eratunde andev muusikaõpetaja võib seda olla.

Uuringu eesmärk oli teada saada, kes on vabakutselised loovisikud, kui palju neid Eestis on ning kuidas neil läheb. Uurimistööst selgus, et vabakutseliste loovisikute toimetulek pole kiita ning seda näitab Koppeli sõnul nii küsitluse vastused kui ka registritest kogutud andmed.

Kaupo Koppel näeb probleemi pigem vabakutselisuses, mitte loomevaldkonnas tegutsemises. "Kõik ravikindlustus, töötushüvitised, pension sõltuvad Eestis eelkõige regulaarsest tööst," rääkis ta ja lisas, et kõik on hästi, kui inimene töötab ühel palgatööl ning see töö on regulaarne.

Kuna vabakutseliste loovisikute probleem on suur, vajab see laialdasemat kõlapinda. "Kultuuriminister on üks inimene. Siin ära teha tuleb päris paljudel," rääkis Koppel, et kuigi minister oleks tema arvates suurepärane eestvedaja, tuleb paljudel siiski vaeva näha ning vaadata ka suuremat pilti. "Me näeme, et probleemid ise tulevad võib-olla isegi mujalt, mitte niivõrd kultuurist, aga just sealt sotsiaalkaitse süsteemist."

Koppel loodab, et koostatud uuring aitab mõista vabakutseliste probleemi Eestis ning juhtida tähelepanu murepunktidele. Koppeli sõnul pakuvad nad probleemile ka lahendusi, kuid nentis, et paratamatult sõltub lahenduste leidmine mitmetest asjaoludest. "Tee tööd ja näe vaeva, siis tuleb ravikindlustus, on Eestis kehtiv, aga ravikindlustus ei tule siiski," mainis uuringu koostaja.

Vabakutselise elu lõpp

Vabakutseline loovisik Kirke Karja elas vabakutselise elu viis aastat, ent otsustas sellele lõpu teha pandeemiakevadel 2020. Karja vabakutselise elu juurde kuulusid näiteks doktoriõpingud, bändiproovid, esinemised ja muusika kirjutamine.

Karja otsustas vabakutselise elu lõpetada ning suunduda tööle muusikaõpetajaks üldhariduskooli. Karja sõnul oli otsus tingitud mitmest asjaolust, eelkõige alanud pandeemiast. Samuti tekitas pandeemia muusikule kasutu tunde. "Ma arvan, et inimesel on vaja seda tunnet, et ta on vajalik kellegi jaoks." Karja mõistis, et koroonapandeemiast tingitud olukord kultuurimaastikku lähiajal paremaks ei muutu ning otsustas proovida õpetajaametit.

"Tunnetasin, et ei taha olla inimene, kes sõltub nendest loovisikute toetustest," rääkis Karja ja lisas, et kooli tööle suundumine oli tingitud ka sellest, et oleks stabiilne sissetulek. Õpetajaamet on pannud Karja hindama ka enda vaba aega. Kuigi päevatöö kõrvalt jääb muusika kirjutamiseks vähem aega, tõdes muusik, et kui väga tahta, leiab selle aja siiski.

Kirke Karja tõdes, et vabakutseliste sotsiaalne kindlustatus on Eestis probleem, kuid nii tema ise kui ka naise tutvusringkonnas leidub inimesi, kes ei virise, vaid püüavad leida probleemidele lahendusi.