"Dostojevski koht on filosoofias, Tolstoi koht on filosoofias, ka Turgenevi koht on filosoofias. Nad on kirjanikud, filosoofid ja ka ühiskonnateadlased, kes analüüsivad ühiskondlikku mentaliteeti. Kirjandus on ka seeläbi suurema missiooniga, see pole lihtsalt kirjandus, vaid ühiskonda edasiviiv, avav ja analüüsiv kirjandus," selgitas ta.

Saates lahati põhjalikumalt Fjodor Dostojevski loomingut, et tähistada 200 aasta möödumist maailma kirjandusklassiku sünnist. "Dostojevski peamine mure oli see, et Venemaa on maha jäänud Euroopast, 1820.–1830. aastatel oli põhjuseks pärisorjus ja edaspidi oli ka muid põhjusi. Aeglasem kapitalismi tulek, ühiskondlike suhete aeglasem muutumine ja reformide aeglus. Võib öelda, et Venemaa elab kogu aeg alaväärsuskompleksis ja mida need kirjanikud tahavad teha, on ületada seda kompleksi, turgutada oma rahvust ja äratada rahvustundeid," rääkis ta.

Torop on väga pikaaegne Dostojevski uurija ja koostas juba 40 aastat tagasi Dostojevski kirjade põhjal kogumiku "Inimene on saladus". "Minu akadeemiline karjäär algas Dostojevski õpetamisest. Ma sain väga head tudengid endale, Eesti filoloogid, kes olid väga õhinal kaasa mõtlemas ja mind ergutasid ja arendasid. See huvi – just mitte ainult enda, vaid ka teiste huvi – tiivustas. See kogumik sündis tellimustööna Loomingu Raamatukogule ja oli mulle väga õpetlik kogemus," tõdes ta ja lisas, et kui sa loed läbi ühe kirjaniku kõik mittekirjanduslikud teosed nagu kirjavahetused, päevikud, mustandid, siis see annab tohutult teistsuguse pildi.

"See muutis minu suhtumist Dostojevskisse. Lisaks veel see, et ma puutusin Peterburis kokku ühe kolleegiga, kes tegeles käsikirjade, täpsemalt joonistustega ja ta ei osanud sellega midagi peale hakata ja me kirjutasime kahepeale ühe artikli, mis puudutab kalligraafiat Dostojevski käsikirjades. Nii me hakkasime seda kahekesi uurima," selgitas ta.

Universaalse inimloomuse otsingud

Kogumiku pealkiri "Inimene on saladus" viitab Dostojevski püüdlusele mõista inimloomust. "Kõige tähtsam oli see inimese loomuse mõistmine, ma ei tea ühtegi teist sellist kirjanikku, kes nii sügavale inimese psüühikasse läheb, sealjuures läheb ta ka enda psüühikasse ja paljastab seal ennast halastamatult. Ta otsib ka teistes ajastu tüüpides seda universaalset inimese loomust. Ta on ka ise väitnud, ta tahab tegeleda inimese saladusega ja see ongi kõige tähtsam. Minu jaoks oli teine pool see, kuidas need kokku viia sellega, mis samuti Dostojevskit ümbritseb – teda on süüdistatud antisemitismis ja suur vene ideedes. Ka see on seotud sama protsessiga, see tähendab soovi Venemaad paremini mõista ja Venemaa loomust leida, et näha Venemaal seda arengupotentsiaali ja võimalust paremaks saada," ütles Torop.

"Kõik tema romaanid on mingis mõttes seotud selle sama inimese lootusega paremaks saamisele. Dostojevski tõesti tegeles sellega kogu elu. Varasemas loomingus ta otsis lihtsalt selgitust inimese loomusele, mis oleks ühtlasi ka seletus iseendale ja viiks lähemale enesemõistmisele. Aga oma hilisemas loomingus 1860. aastatel pärast sunnitööd, tehes läbi selle kogemuse, mis samuti lähendas teda inimese loomuse mõistmisele, kirjutas ta koguaeg sellest Kristuse vajadusest inimese hinges," selgitas ta ja mainis, et Dostojevski jaoks oli see loodusseadus, et iga inimene vajab sellist kristuslikku alget, mis ei pea olema kindlasti religioosne. "Inimene vajab enese tajumist sellises kontekstis, et oleks ka lootust paremale tulevikule, et oleks võimalus üles tõusta, muutuda, kuidagi paremaks saada."

Põhjused, mis ajendasid suurt kirjanikku inimloomusega tegelema, võisid ühelt poolt peituda rasketes isiklikes traumades, kuid teisalt lõi selleks baasi tema tohutu lugemus. "Ta elas kirjanduslikus maailmas, tal oli väga eriline perekond ja lapsepõlv selles mõttes. Nad elasid väga väikeses ruumis, kus lugemine oli peamine meelelahutus. See "inimene on saladus" tähendas tema jaoks seda, kuidas kirjandus peegeldab seda inimese olemust, erinevad autorid Shakespeare´ist Hoffmannini, ka Puškin oli tema suur iidol," sõnas Torop, lisades, et see oli esimene etapp. "Teine etapp oli see, kuidas ta iseennast mõtestab, oma probleemidega. Siit tulid tema esimesed tegelased, keda ta püüab selle saladuse kontekstis avada selliselt, et inimese kõige universaalsem vajadus on eneseväljendamise vajadus."

Inimene ei ole hea ega halb – ta on mõlemat

"Ainus raamat, mida ma väga soovitaksin lugeda inimese kontseptsiooni mõistmiseks, on tema sunnitöö aineline raamat "Märkmeid surnud majast". Seal ta ütleb, et põhimõtteliselt inimene ei ole loomult hea ega halb olevus, ta on mõlemat. See tähendab seda, et kui me räägime headusest inimeses, siis see on headus, mis surub alla halva ja kui me räägime halvast inimesest, siis on see halb, mis surub alla hea," ütles Torop.

Dostojevski loomingus on oluline element ka kannatuse mõõde. "Õnn on saavutatav ainult kannatuste hinnaga, see soov paremaks saada, mis sunnib ennast ületama ja oma puudustest üle olema – see on kannatus. Sa pead kannatama seda vaimset piina, mis on seotud enese täiustamisega ja ideaaliotsingutega ja rahulolematusega praeguse oleku osas," rääkis ta.

Dostojevski käsitluses ei ole inimene ka ratsionaalne. "Inimese kese on selles, et ta tahab olla "mina ise" ja see on see ürgne soov. Küsimus on selles, kuidas sa selle ära tunned. Selleks vajab inimene kultuuri abi," selgitas Torop.

Ta jätkas, et Dostojevski oli kindel, et kultuuril on oluline võime inimest mõjutada. "Ta hakkab neid mõtteid mõtlema 1860. aastatel, tulles tagasi Siberist. Need on reformid, mis algavad pärisorjuse kaotamisega, need kestavad neli aastat ja Dostojevski loodab, et need reformid aitavad Venemaa tagasi rahvusriigi teele. Ta tahab tegeleda noorte ja lastega, kõige tähtsam on luua tulevikku loov põlvkond ja seda saab teha ainult läbi kultuuri ja hariduse. On tähtis, et oleks kultuur, mis oleks sidus, rahvuslikult ühtne ja mis annaks inimesele kindla jalgealuse ja ideaalid."

Selline kultuuriline ideaal võiks toimida ka tänapäeval. "Küsimus on selles komplitseerituses. Nagu Dostojevski isegi kirjutab, siis rääkida positiivsest ideaalist on erakordselt raske, sest keegi ei usu plakatitesse. Aga vaja on tõsise kultuuri kultiveerimist. See on see, mida Dostojevski tahtis. See ei pea olema üksikute tähtede kultuur, vaid kultiveeritav kultuur, kus on arusaam kõrgkultuurist ja sellest, et kõik ei küündigi selleni ja neid on vaja järele aidata massikultuuri kaudu," ütles kirjandusteadlane ja rõhutas, et see ei ole ainult üksikute rahvaõpetajate esile toomine, vaid kultuuri terviklik muutmine, läbi hariduse, ajakirjanduse ja väärtuskriteeriumite loomise. "Kõige suurem tragöödia, mis Dostojevski jaoks saab kultuuris tekkida, on see, kui kõrged kultuuriaated mingil hetkel madalduvad keskmisteks aadeteks ja neid keskmisi või isegi madalaid aateid hakatakse pidama kõrgeiks. Kui need lähevad omavahel segi, siis see on Dostojevski jaoks kõige suurem tragöödia, mis olla saab."

"Kultuuri roll on eriti tähtis, kui lapsed ei taju isa ja ema armastavat keskkonda, siis peab seda kultuur kompenseerima. Kultuur on Dostojevski jaoks teatud kogus ideid, mis lendavad õhus oma seaduste järgi ja need nakatavad inimesi. Kõrge idee võib nakatada inimest, kes ei suuda seda mõista ja ta teeb sellest primitiivse idee. Aga samal ajal võib see jõuda inimeseni, kes saab sellest impulsse ja areneda tänu sellele, saab sellega kompenseerida oma lapsepõlve puudujääke. Kultuuril on seega väga suur roll," rääkis ta.

Igas kultuuriruumis on kultuuril teatud määral see roll olemas. "Küsimus on selles kui palju kultuur suudab seda ületada, kui palju ta pakub sellist hariduslikku tuge just hingetoidu mõttes, mis turgutab inimest ja paneb teda endale mõtlema, mis paneks teda otsima seda sisemist jõudu areneda ja aitaks saada aru, et see areng on õige ja võimalik," ütles Torop.

Kultuurisoovitus: Ma soovitan seda sama raamatut, mis on nagu soe sai meil siin laua peal, romaan "Nooruk", mis on nüüd uues kuues. Ilmamaa annab kuu lõpuks välja jutukogumiku pealkirjaga "Krokodill", mida kindlasti soovitan, need on varased Dostojevski jutustused. Postimees annab uuesti välja "Kurjad vaimud" ja Varrak annab välja "Vennad Karamazovid" e-raamatuna. Kõiki neid soovitan lugeda.