Valve Janov - julge ja andekas naine, kes end kunstnikuna teostas

Foto: Ken Mürk/ERR

Ehkki kunstnik Valve Janov pidi töötama kitsikuses, kooli lõpetada ei saanud, sest toonane poliitiline olukord teda ei soosinud, oli tema kunst aste edasi sellest, mida koolis õpetati. Kultuurisaates "OP" rääkisid naisest ja tema loomingust kunstnik Tiit Pääsuke ning kuraator Ülle Kruus.

Kunstnik Tiit Pääsuke kuulis Valve Janovi nime esimest korda 1950-ndate lõpus, kui läks Tartusse õppima. "Kuulsin seda kuskil väljaspool kooli, sest tol ajal valitses kastisüsteem - riigikool nagu Tartu kunstikool oli, oli kahtlemata valitsusmeelne. Me pidasime end moodsamaks kui Tallinna kunstiinstituut, seal olid noored õppejõud, kes olid oma koha pärast mures. Janovist ja tema kaasteelistest tunnis ei räägitud," sõnas Pääsuke.

Kuraator Ülle Kruusi sõnul õppis Janov kunstnikuna ligi kümme aastat, lõpetada tal aga ei lastud, sest Stalini perioodi kunstnik ei sobitunud. "Seal olid poliitilised allhoovused ja mitmed tema õpingukaaslastest olid tähelepanu all. Paljud kursuse poisid saadetigi vangilaagrisse," sõnas Kruus ja lisas, et Janov oli siiski julge ja andekas naine, kes end kunstnikuna teostas.

Janov ja tema kaasteelised tehti professionaalidest uuesti asjaarmastajateks, kui nad kunstnike liidust välja arvati. "Nad ei saanud värve ja neil polnud ateljeesid. Väiksed formaadid, millest saad aru, et need on tehtud laualambi valgel. Nii pisikesi pilte ei oska tänapäeval keegi teha," ütles Pääsuke. Teine asi on tehnika - tihtipeale kasutati guašše ehk koolilaste värve. "Võib-olla olen liiga tundlik, aga mingi kurbus või äng on paljudel piltidel. See väljendub värvis - on halli, palju sinist, suhteliselt sünge koloriit," sõnas Pääsuke.

Janovit maalisid paljud tema sõbrad. Ülle Kruusi sõnul on selle taga naise inimlik ja soe isiksus. "Olen kuulnud, et tema õde heitis isegi ette, et Valve on nii üdini humanist ja inimesearmastaja. Selleks, et kedagi kujutada, peab olema põhjust inimesega kokku saada, temaga rääkida ja teda jäädvustada," sõnas Kruus. Janovi kodu Karlovas oligi üks neid kohti, kus pärast repressiooniaega koguneti ja infot vahetati.

"Nad olid põlvkond, kes õppinud Eesti ajal. Nende vanemad olid Pariisis käinud, nendest järgmine põlvkond, kuhu kuulume ilmselt meie, said Pariisis käia. See oli nende unistus, aga see põlvkond, kes olid lõpetanud koolid ja küpsenud vabas Eestis, ei osanud vene keelt ning sattusid 40-ndate lõpus ja 50-ndate alguses stalinlike repressioonide suurimasse masinavärki," ütles Kruus.

Pääsukese sõnul oleks kunstikool olnud teist nägu, kui Valve Janov või mõni tema seltsiline oleks saanud seal õpetada. "Kui valitses õrn impressionistlik maalimine nii õpetajate kui ka meie poolt, kes me püüdsime neid jäljendada, siis Janovi abstraktne kunst ja stilisatsioonid on juba eos impressionismist aste edasi. See on palju moodsam ja kaasaegsem."

Kultuurisaade "OP" on ETV eetris 16. detsembril kell 20.00.

Toimetaja: Karoliina Tammel

Allikas: "OP"

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: