Operaator Alar Kivilo sõnas, et "West Side Story" loo aluseks on Shakespeare'i "Romeo ja Julia", seega on tegemist ikkagi universaalse alusmaterjaliga. "Sellest tekkis Ameerika kinoklassika, aga esimeses versioonis (valmis 1962. aasta, toim.) olid mõned kultuurilised möödapanekud, ma arvan," selgitas ta ja lisas, et Spielbergil oli tung seda ühe korra veel teha. "Ma lugesin, et see oli tema unistus juba 10-aastase poisina, ta on alati tahtnud seda teha ja nüüd tegi ära."

"Mulle isiklikult tundus Spielbergi variant kuidagi vanamoeline, aga kui ma vaatasin uuesti seda 1961. aasta versiooni, siis ta tundus väga moodne, ta oli küll stiliseeritud, aga mõjus väga teravalt, lihtsalt ja tekst oli ka kuidagimoodi lihtsam," nentis ta.

Näitleja Piret Krummi arvates esitasid noored lauljad "West Side Story" uusversioonis oma rolle väga veenvalt. "Kui isiklikust kogemusest rääkida, siis mul on "West Side Storyga" väga lähedased suhted, sest ma olen saanud kord elus mängida Anita rolli, mis on selline roll, mida ma isegi ei mänginud, vaid ma elasin seda."

Krumm kinnitas, et kuna Spielbergi uusversioon oli tema jaoks nii mitmes kord kogeda "West Side Storyt" erineva interpreedi käe läbi, siis tal ahhaa-elamust ei tekkinud. "Kui ma väikese tüdrukuna seda originaalversiooni nägin, siis ma kukkusin maha tooli pealt," tõdes ta.