2020. aastal ilmus Aino Perviku sulest "Miniatuurid mälupõhjast" ning Mihkel Raual "Võtku homme mind või saatan". Kõige hiljutisem oli aga Piret Raua teos "Portselanist nael".

Piret Raud tõdes, et perekonnas nad omavahel raamatute mustandeid lugeda ei anna. Küll aga loeb laste käsikirju meelsasti ema Aino Pervik. "Tema tagasiside on enamasti alati nii positiivne," ütles Raud ja tõdes, et vendadele ei julgeks ta enda esialgseid teoseid näidata. Üksteise kirjutisi loetakse alles siis, kui raamatud on ilmunud.

Lapsena tundus Piret Rauale vanemate elukutse igav. "Alles hiljem sain ma aru, et see, mis on põnev, toimub autori pea sees." Lastekirjanikest vanemate tütrena oli Piret Raual võimalus kuulata ja lugeda alati vanemate uusi kirjutisi.

Raud tõdes, et vanemad toetasid laste erinevaid huvisid ning kirjandust peale ei surunud. Küll aga tundis Raud sotsiaalset survet. "Kui sa oled kirjanike laps, siis sa pead kindlasti olema kuidagi tubli kirjandi kirjutaja," rääkis Raud, kes esialgu otsustas kirjanduse juurest põigata hoopis kunstivaldkonda.

Enesekriitiline kirjutaja

Piret Raud meenutas, et juba kunstiakadeemias õppides kirjutas ta illustratsioonidele juurde lühikesi jutukesi. Hiljem hakkas Raud kirjutama ka pikemaid lugusid ning leidis oma tee lastekirjanduses. "Illustraatorina saan ma kõige vabamalt toimetada siis, kui see lugu on minu enda kirjutatud," tõdes Raud ja lisas, et kuigi kunstnikuna tema koostööd teiste kirjanikega sujusid kenasti, tundis ta ennast kõige paremini emaga töötades.

Kirjutades peab Raud ennast üsna enesekriitiliseks. "Ei saa öelda, et ma kõige üle kohutavalt uhke olen," ütles Raud, kuid lisas, et kui iga järgmine raamat tundub eelmisest parem, on tegemist õige tundega.

Piret Raua teostes leidub 21. sajandile iseloomulikku üksindustunnet. Küll aga ei peaks Raua sõnul üksindust pelgama. Raua arvates on tekkinud ühiskonnas surve, kus kõik peavad olema seltskondlikud ning rõõmsad. "Pean ütlema, et on terve rida inimesi, kellele see üksi olemine sobib."

"Kui ma ausalt enda loomingule otsa vaatan, siis mulle lähevad korda need tegelased, kes võib-olla selle ühiskonnaga nii kergelt kontakti ei leia," ütles Raud. Näite tõi Raud üksikutest koolilastest ning introvertidest täiskasvanutest. "Minu tegelane ei ole kindlasti võidukas läbi elu purjetaja."

Kaaskolleegide uute teostega on Piret Raud enda sõnade kohaselt hästi kursis. Lugemissoovitusi hangib Raud nii lähedaste seast kui ka sotsiaalmeediast. Peamiselt köidab Raua tähelepanu siiski kaasaegne kirjandus ning kriminaalromaanid jäävad pigem tagaplaanile.

Lõppeva aasta eesti kirjandus oli Piret Raua arvates täis rohkelt uusi romaane. Samuti on tähelepanuväärne, et palju ilmus neid just naisautorite sulest. "Head meelt teeb see, et neid romaane on ka märgatud."

Samuti ilmus 2021. aastal Raua arvates mitmeid tugevaid luulekogusid, nende seas näiteks Triin Soometsalt, Hasso Krullilt ja Mart Kangurilt.

Küll aga tõdes Raud, et vähem kõnetab teda blogikirjandus. Täpsemalt mõtles Raud selle all Instagrami-kultuurist raamatukaante vahele jõudvat loomingut. "Saan aru, et sellistel raamatutel on suur lugejaskond," arutles Raud ja lisas, et raamatupoodide edetabeleid jälgides ostab ta väga harva raamatu, mis on sattunud väärikale kohale.

Piret Raua viis raamatusoovitust:

• Mart Kangur "Armkude"
• György Dragomán "Tuleriit"
• Sayaka Murata "Inimene helendavast klaaskastist"
• Kadri Hinrikus "Elevant"
• Anti Saar "Kuidas minust ei saanud kirjanikku"