"Meil on siin igasuguseid presse, paberivalamismasinaid, nii et me saame suureformaadilisi kartograafilisi kaarte teha, raamatuid pesta, paberit valada, kirjeldas rahvusraamatukogu restaureerimiskeskuse juht Kadi Kiipus.

Rahvusraamatukogus tõepoolest ka pestakse raamatuid. 30 aastat restaureerimiskeskuses töötanud konservaator Vilja Ventsel ütles, et seda nad kunagi ei garanteeri, et plekid välja tulevad, aga vahel juhtub.

Raamatuid pesevad nad läbi lisafiltri lastud veega, mis natuke puhtam kui tavaline kraanivesi. "Aga põhimõtteliselt on see tavaline kraanivesi."

Põhjused, miks paberit pesta on vaja, tingivad mitmed asjaolud. "Kõik algab pihta paberi kvaliteedist, ajastust, millal ta on toodetud ja kuidas teda on kasutatud. Samuti on üliolulised säilitustingimused, kliima," selgitas Kiipus.

"Väga ohtlik on tegelikult päikesevalgus ja UV-kiirgus. See sööb ja hävitab."

Lisaks põhjalikule pesule tuleb aeg-ajalt vanale paberile ka uut otsa ehitada, misjuhul tuleb mängu valamismasin.

Tänaseks on rahvusraamatukogu restaureerimiskeskuses konserveeritud üle poole miljoni lehekülje vanu materjale ja valatud üle 25 000 lehekülje. Köiteid on taastatud ja ennistatud üle 10 000.

"See töö on vägagi ajamahukas, kohati vägagi kulukas, aga üliväärtuslik," märkis Kiipus.