Rahvusarhiiv kogub ja säilitab kõike, mis on seotud Eesti ajalooga. Aasta teoks valis asutus massdigiteerimise projektide eduka käivitamise. Küll aga ei olnud selle valimine sugugi lihtne ülesanne, kuna Rahvusarhiivi tegutsemisväli on äärmiselt lai.

Valiku langetamisel hinnati mitmeid tähelepanuväärseid aspekte. "Tegemist on Eesti ajaloos enneolematu suuremahulise ajalooallikate digiteerimisega," sõnas peadirektor. Lisaks tõi ta välja, et tänu sellele saab märksa suurem hulk inimesi kasutada digiteerituid allikaid.

Massdigiteerimisega tehti algust 2020. aastal ning see hõlmab nii ajalooliste trükiste, fotode, filmide, museaalide kui ka dokumentide digimaailma jõudmist. Projektiga pole seotud ainuüksi Rahvusarhiiv, vaid ka mitmed muuseumid ja raamatukogud.

Lõpptulemusena jõuab avalikkuseni umbes 6,6 miljonit ajaloolist dokumenti ajaperioodist 1860 kuni Nõukogude perioodi lõpp.

Kasu loodud projektist võivad Pirsko sõnul tunda kõik inimesed, kes huvituvad ajaloost. Samuti on dokumentide digitaliseerimisel arvesse võetud, et kaetud saaksid ka geneoloogilised allikad, kuna suur osa arhiivikasutajatest tunneb just koduloo uurimise vastu märkimisväärset huvi.

"Kui see kultuuripärand hoomatavas ulatuses digiteeritud saab, siis need võimalused, mis sellest tõukuvad, on hästi arvukad," sõnas Pirsko.

Peadirektori sõnade kohaselt jõuavad digiteerimisele ka mitmed eredad näited. Nii jõuavad veebi näiteks tuhanded fotod Viljandis tegutsenud fotograafi Jaan Rieti klaasnegatiividest. Kuigi tegemist oli peamiselt stuudiofotograafiga, leidub tema ülesvõtete seast ka mitmeid fotosid hoonetest ja vaadetest. "Hästi palju uut kultuurilist teavet jõuab inimesteni lähitulevikus."

Juba digiteeritud sisu pakuvad Rahvusarhiivi süsteemid, Kirjandusmuuseumi digitaalarhiiv ning Tartu Ülikooli süsteem DSpace. Samuti avaneb palju digitaliseeritud sisu muuseumide portaalis muis.ee.