Eeloleval sügisel täitub Kersti Kreismannil Draamateatris 50 tööaastat. Hiljuti tähistas tööjuubelit ka tema poeg Andrese Raag, kellel möödus Linnateatris 30 aastat.

Kuigi on tavapärane, et näitlejad tulevad juubelite puhul lavale uute etendustega, leiab Kreismann, et tema ei soovi seda nii vaadata. Kuigi hetkel on näitlejannal käsil lavastuse "Solist" proovid, ei soovi ta seda enda juubeliga siduda, sest tekitaks temas aina enam pingeid. "Juubelit kui niisugust ma ei taha kohe kuuldagi," ütles Kreismann. 

"Solisti" lavastaja Kersti Heinloo sõnul on peategelase Käbi Laretei karakter sobilik just Kreismannile. Nii vaatab ka Laretei lavastuses tagasi oma elule ja loomingule. "Kersti enda karjäär ja oma elu on täis samu küsimusi, mis oli Käbil," ütles Heinloo.

Ka Kreismann tõdes, et tunneb lavastusest ära tuttavaid jooni enda elust. Vaadates tagasi enda senisele elule ja rollile emana, tõdes Kreismann, et rohkem tähelepanu oleks võinud ta pöörata oma pojale. "Ta pidi ise üksi hakkama saama," ütles naisterahvas, ent leidis, et see aitas ka pojal leida oma tee.

"Olukorrad sundisid mind olema väga väiksest peale üksi ja iseseisev," nõustus Raag, kelle sõnul hakkas ta üksindust väga nautima. "Mul ei ole endaga igav, mitte kunagi!"

Nii ema kui ka poeg leiavad endas sarnaseid ühisjooni. Näiteks tõdesid mõlemad, et kunagi ei ole nad täielikult rahul oma saavutustega. Kuigi avalikult ei soovi kumbki enda muredest rääkida, ütles poeg Andres, et omavahel nad seda siiski teevad. Pojaga vestlemist peab Kreismann väga ilusateks mälestusteks. "Kuna pikad pihtimused on harvad ja põhjalikud, siis nad jäävad meelde ja ma olen selle üle nii tänulik," ütles naisterahvas.

Küll aga tõdes poeg Andres, et muredest nad silmast silma ei räägi, vaid vestlused toimuvad telefoni teel. Nii võivad ema ja poeg rääkida lausa kaks tundi, kuid näost näkku kohtudes seda peaaegu kunagi ei juhtu.

Otsust teatris töötada pole Kreismann kunagi kahetsenud. Ehkki on olnud nii paremaid kui ka halvemaid aegu, tõdes näitlejanna, et raskemad hetked üritab ta kiiresti ära unustada. "Jääb ikkagi meelde see tänutunne, et ma olen saanud parima."

Küll aga on otsust näitlejaks õppida kahetsenud poeg Andres. Seda mõtet on Raag mõelnud mõned üksikud korrad, kuid siis on see jällegi kiirest meelest läinud. "Juba aastakümneid ei pea ma ennast kunstnikuks," ütles Raag, kelle sõnul vaatab ta ennast käsitöölisena.

Nii märkab Raag tihti, et teatris tehakse ainuüksi kunsti, mitte käsitööd. "Minu jaoks olgu pigem käsitööline, ja hea käsitööline, kui tühi kunstnik."

Oma näitlejakarjääri lõpus unistab Kreismann lavale astuda koos enda pojaga. Sellega nõustus ka poeg Andres, kelle sõnul on juba langetatud otsus, mis lavastus publiku ette tuua. Nii avaldas Raag, et Linnateatris võib lavale jõuda tükk, kus astuvad üles just ema ja poega mängivad Kersti Kreismann ning Andres Raag.

"Mina olen küll selle võimaluse üle nii elevil," ütles ema Kersti.