Teisipäeval kontsertturneega Brüsseli Bozari kultuurikeskusesse jõudnud Eesti filharmoonia kammerkoor ja Flandria sümfooniaorkester musitseerisid koos otsekui jumalakeeli. Kontserdi esimeses pooles tulid esitusele Pärdi "Siluani laul" ja "Aadama itk".

"Need mõlemad räägivad n-ö Aadama valust ja igatsusest jumala järele pärast seda, kui ta on paradiisist välja visatud. Pärast seda, kui ta on tunda saanud jumala armastust, siis ei lohuta teda tavalises maailmas ega paku rahuldust enam miski," selgitas Flandria sümfooniaorkestri dirigent Kristiina Poska.

Kontserdi teises pooles kõlas Gabriel Fauré' "Requiem", mis Poska sõnul näitab helget poolt surmast.

"See, mida Aadam esimeses pooles otsib, selle me muusikaliselt tegelikult leiame Fauré' "Requiemis", ja viimases osas "In Paradisum" me põhimõtteliselt sõna-sõnalt leiame uuesti selle paradiisi, mille Aadam oli kaotanud," lisas ta.

Poska hinnangul pole Eesti koori ja Flandria orkestri koos kõlama panemine olnud keeruline ülesanne. Tema hinnangul võib see tuleneda kahe rahva teatavast olemuslikust sarnasusest.

"See sulandub tervikuks ja on äärmiselt õnnestunud koostöö, kus kõik juhtub tegelikult iseenesest."

Arvo Pärdi teoseid mängivad orkestrid üle maailma tihti, kuid Poska sõnul peetakse tema vokaalmuusikat pigem Eesti filharmoonia kammerkoori pärusmaaks. Kammerkoori koormeistri Lodewijk van der Ree sõnul on nad tõesti Pärdi muusikat palju esitanud.

"See tuleb lihtsalt sellest, et me laulame hästi palju ja Pärt on lähemal. Ta saab meile rääkida, mis ta tahab. Teistel kooridel ei ole seda võimalust," selgitas van der Ree.