Eesti peatab riikliku kultuurikoostöö Venemaaga kolmeks aastaks
Kultuuriministeerium ei sõlmi Vene Föderatsiooniga kultuurikoostöö alast programmi järgnevaks kolmeks aastaks. Eestil on Venemaaga kehtiv ministeeriumide vaheline kultuuri ning massikommunikatsiooni alane koostöökokkulepe, mille alusel kavandatakse konkreetseid tegevusi perioodiliste kahepoolsete programmide alusel.
Kultuuriminister Tiit Terik ütles ERR-ile, et kultuurileppe lõpetamise tõttu jätavad nad pooleli Venemaaga seotud tulevikuplaanid ja võtavad ära ka rahastuse. "Paljud kultuuriüritused, mida me oleme alati tahtnud poliitikas lahus hoida, jäävad seekord riigipoolse kaasrahastuseta," sõnas ta.
Kultuurikoostööst taandumine tähendab, et Eesti ei plaani sõlmida juba aastaid tagasi sõlmitud kahe riigi koostööleppe all Eesti-Vene koostööprogrammi aastateks 2022–2024. Ette valmistamisel olnud programm oleks pannud aluse konkreetseks koostöötegevusteks ning võimaldanud vastastikku kultuuriliste ettevõtmiste rahastamist ka riigieelarvest.
"Kui me varasematel aastatel oleme toetanud ka näiteks vene kollektiivide saabumist Saaremaa ooperipäevadele, Birgitta festivalile või Kuldsele Maskile, siis selles kontekstis, mis praegu maailmas toimub, ei ole meil võimalik selle koostööga edasi minna," selgitas Terik.
"Me ei taha panna Venemaalt saabuvaid artiste selles mõttes ebamugavasse olukorda, kus nende režiim on saatnud korda sõjakuriteo ja nad tulevad siia etendusi andma," mainis ta ja lisas, et ka need inimesed, kes kultuurivaldkonnas toimetavad ja selle režiimi tegusid heaks ei kiida, ei tunne enda selles olukorras mugavalt.
Terik rõhutas, et kui mõni kultuuriasutus või spordiorganisatsioon soovib Venemaa või Valgevenega ühiseid projekte teha, siis meie ühiskonnas on neil vabadus ise otsustada. Riigipoolsele toetusele tema sõnul sellisel juhul aga enam loota ei saa.
Toimetaja: Kaspar Viilup