Õnnepalu sõnul sai tema loominguline koostöö alguse juba enne lavastust "Louis XIV". "See oli ühe ammuse lavastuse juures, seal minu osa oli küll imeväike, ma kirjutasin Teedu tellimusel mõned haikud kavalehe jaoks, ikka oli see jaapani teema jälle, aga selle kaudu saime tuttavaks," ütles ta ja lisas, et pakkumine kirjutada ühele balletile libreto tuli talle täiesti ootamatult. "Aga ilmselt minus on avantürist, kes võttis selle ettepanekuga vastu, omamata aimugi, mis see balleti libreto on, aga Teet ütles, et keegi ei teagi, mis see on, see andis ühelt poolt julgust ja teiselt poolt ka hirmutas."

Õnnepalu meenutas, et kooliealisena käis ta vaatamas balletti ja see erutas ning inspireeris teda väga. "See, mis seal toimus, see lendamine ja täiesti teistsugune olek maailm, ma olin sellest täiesti lummatud aastaid ja kuid, mulle tundus, et minust peab saama balletitantsija, ma olin selles veendunud," ütles ta ja kinnitas, et ajapikku see läks mööda. "Mingisugune unistus jäi ja lõpuks ma saingi balletilavale otsapidi."

"Kui ma "Louis XIV" lõpuks nägin, siis mind üllatas kõige rohkem see, et seal oligi sees kõik see, mida ma olin ette kujutanud. "Need samad tegelased ja kogu see maailm oli seal olemas," ütles ta.