Espak selgitas, et kui USA läks koos liitlastega 2003. aastal Iraaki vabastama, siis ei toimunud sellist olukorda, kus mõni riik oleks tahtlikult kultuuriväärtusi pommitanud. "Venemaa praegune käitumine on märksa barbaarsem kui ükskõik millistes eri riikide poolt läbi viidud operatsioonides varem."

"Iraagis oli probleem pigem selles, et USA armee ei mõelnud selle peale, et Bagdadi muuseum või mitmed muud kultuurile ja ajaloole olulised väljakaevamiskohad valve alla võtta," mainis Espak ja lisas, et kui Venemaa alustaks Eesti vastu hävitussõda, siis on ka täiesti loomulikult, et keegi ei hakka inimelu ohverdama näiteks varaklassitsistliku mõisatalli pärast. "Iga meie sõjaväelane päästab oma lahingkaaslase elu ja tulistab sinna, kus vaenlane parasjagu on, mõtleme mingitele muinsustele, see on paratamatus, aga Iraagis toimus pigem kõige suurem kahju tsiviilisikute ja kohalike rüüstamise läbi."

"Kohalikud rüüstajad, meie mõistes rullnokad kasutasid olukorda ära, osad neist asjadest saadi küll ka kätte, näiteks üks 5000-aasta vanune Uruki linnast pärit vaas leiti ühe suvalise talumehe tagaaiast," selgitas usundiloolane ja tõi välja, et kui see mees sai aru, et varastamine on paha, siis ta mattis selle vaasi aeda maha ning lõi tükkideks.

Espaki arvates on vaja Eestis märgatavalt arendada tsiviilkaitset. "See on väga soiku jäänud ning põhjus on ka selles, et meie ametnikud on eranditult lootnud NATO artikkel 5-le, mis päästab meid sõjast, aga tihti nad pole mõelnud, et me ise oleme NATO, iga meie sõjaväeosa on NATO, me oleme NATO kodanikud, meile ei tule NATO appi meie kultuuri või muistiseid päästma, see tuleb väga kiirelt rohkem läbi mõelda."

"Satelliidifotod näitavad ära, et kui Venemaa meid ründama peaks, siis ei saa teha mingit äkkrünnakut, seega nende mõnede päevade või ka nädalate jooksul tuleb kõige olulisem kultuurivara ära viia ning seda kõigi suuremate kahjude eest kaitsta," selgitas ta ja rõhutas, et kui ka näiteks Tallinna vanalinn maha pommitataks, siis selle saab uuesti üles ehitada. "Võtame näiteks Münsteri vanalinna, mille liitlased täiesti maatasa pommitasid, ikkagi olulisemad kunstiväärtused peideti ära ja linn taastati üles."

Kultuuripärandi kaitsmisest rääkis eilses "Ringvaates" ka muinsuskaitseameti peadirektori kohusetäitja Linda Lainvoo: