Meel Paliale ja Urmet Piilingu koostöös valminud heatujufilmi rahastas erafond Tallifornia ning see on 20. aastates noortele filmitegijatele esimene täispikk mängufilm. Ühtlasi on see ajatu eneseleidmise ja maailmaavastamise lugu.

"Üritasime selle filmiga luua maailma ja atmosfääri, mis ei ole otseselt tänapäev, ei ole otseselt ka minevik, see on natuke nagu paralleeluniversum Eestist, kus on muinasjutuline õhustik, aga meie eesmärk ei olnud otseselt teha noortefilmi. Me lihtsalt ise oleme noored ja kirjutasime sellest, mida me tunneme ja millest me oskame kirjutada," rääkis "Aktuaalsele kaamerale" režissöör Meel Paliale.

Meel Paliale ja Urmas Piiling kirjutasid loo kahasse ja alustasid sellega juba enne koroonapandeemiat.

"See oligi väga hea, et see koroona vahepeal oli. Me filmisime esimesel aastal ära nii palju kui jõudsime, panime selle kokku, vaatasime peale, et siit on vaja muuta, siit selle teeme ümber, siia midagi vaja juurde. See tegelikult andis palju lisaaega, et seda lugu peenhäälestada," selgitas Pilling.

"Kiik, kirves ja igavese armastuse puu" tegeleb elu põhiväärtustega ja sellega, kuidas noor inimene neid avastab. Eesti filmimaastikul aitab see leevendada puudust noorte endi lugudest.

"Noortefilme on kindlasti keeruline teha, aga kui noored ise teevad seda filmi ja nad teevad sellest, mis on nendega juhtunud, nende enda elust ja nad on selle läbi tunnetanud ja nad oskavad ka seda edasi anda, siis see on kõige parem variant, mis üldse olla saab ja selles suhtes see film kindlasti väga kenasti täiendab praegu Eesti filmimaastikku," rääkis filmiajakirjanik Annika Koppel.