Hans Christian Aaviku sõnul võib Nielseni konkursi võrrelda ultramaratoniga. "See oli üks väga pikk ettevalmistus, kui mõelda konkursi peale, siis kui teised said jälgida ainult minu finaalvoore, siis tegelikult minu jaoks algas see konkurss juba pool aastat tagasi," selgitas ta ja lisas, et kuigi see oli vägagi närvesööv ettevõtmine, siis nautis ta seda täielikult. "Paremat konkursi atmosfääri ma pole kogenudki."

"Siin on väga palju vaeva nähtud selle nime, et me tunneksime end pigem festivalil kui konkursil," mainis ta ja lisas, et kõik 24 viiuldajat, kes konkursil osalesid, hoidsid üksteist. "See on juba iseenesest suur võit, et me sinna saime, seega me üritasime üksteist hoida ja üksteisele kaasa elada."

Ta kinnitas, et tänu konkursile on ta saanud hulga olulise kontakte. "Minuga võttis ühendust Nordic Artists management, kellega on plaan tulevikus koostööd teha," ütles ta ja mainis, et selle preemia sees on ka Orchid Classics all plaadi salvestamine orkestriga. "See oli täiesti uskumatu, mis inimesed seal kohal olid."

Aaviku sõnul oli see konkurss huvitava ülesehitusega. "Esimene voor toimus kahel päeval, esimesel päeval mängisime kardina tagant, nii et žürii ainult kuulis inimesi ja nad ei teadnud meie nimesid ega biograafiaid, teisel päeval nad nägid meid, aga ei teadnud samuti meie nimesid ega osanud meid kokku panna esimese päevaga," selgitas ta ja lisas, et sealt pääses edasi 12 viiuldajat teise vooru.

"Teises voorus oli vaja mängida kohustuslik pala, mille eest ma sain eripreemia, ning oli 25-minutiline vaba valik," selgitas ta ja lisas, et sealt pääses kuus inimest edasi kolmandasse vooru, kus oli vaja esitada üks Mozarti kontsert ja ka lisapala. "Minu valikuks oli Mozarti viies viiulikontsert, kus esitasin ka enda kirjutatud kadentsid, lisapalaks valisin Ester Mägi "Kadents ja teema", millest tegin sooloviiulile seade."

Finaalvoorus tuli Aaviku sõnul mängida Carl Nielseni viiulikontserti. "Ma arvan, et koostöö orkestri ja dirigendiga sujus väga hästi, ma arvan, et hea vastukaja annab ka see, et ma sain eripreemia, mille panid kokku Kopenhaageni ja Odense orkestrid, mul oli au see saada," mainis ta.

"See konkurss oli nii suur pinge, et ma isegi ei tea, kas ma tahan seda uuesti läbi elada," tõdes ta ja lisas, et eks peab vaatama, kas on mõnd järgmist konkurssi vaja või nendest kontaktidest juba piisab. "Seda näeb lähitulevikus, hetkel ma teen konkurssidest pausi ja hakkan karjääri või ka lihtsalt kontsertide peale mõtlema."