Viimsi vallavolikogu kinnitas teisipäeval, 12. aprillil toimunud istungil ühehäälselt otsuse anda SA Eesti Meremuuseum kasutusse 50 aastaks valla omandis olevad raudteelõigud Naissaare raudtee R1, Naissaare raudtee R2, Naissaare raudtee R4, Naissaare raudtee R5, Naissaare raudtee R6 ning Naissaare raudtee R7. Hoonestusõiguse andmine on vajalik eeldus Euroopa Liidu struktuurfondidest raha taotlemisel, mille abil Nargen Nordi rajama hakatakse.

Meremuuseumi kavandatava projekti raames rekonstrueeritakse kahes etapis saarel asuv raudtee, ajaloolise väärtusega ohvitseride kasiino, kaks rannakaitsepatareid, depoohoone ning miiniladude ala, mis täna on eraisikute valduses. Kokku toob Nargen Nordi rajamine Naissaarele vähemalt 4 miljoni euro suuruse investeeringu. Projekt soovitakse esialgse plaaniga valmis saada 2026. aastaks.

"Tänu Lennusadama rajamise projektile omab Meremuuseum häid kogemusi militaarajalooga objektide taastamisest ning külastajatele atraktiivseks muutmisest. Naissaarel paiknev raudteetaristu on osa Peeter Suure merekindlusest ja projekti tulemusel moodustuks seeläbi Lennusadamaga terviklik kompleks," sõnas Viimsi abivallavanem Nikolai Bentsler.

Viimsi valla koosseisu kuuluval Naissaarel on raudtee jagatud seitsmeks lõiguks, millest kuue hoonestusõiguse on vald andnud SA Rannarahva Muuseumile. Seitsmes raudteelõik hoonestusõigusega koormatud ei ole. Rannarahva Muuseum on tänaseks remontinud umbes 3,5 kilomeetrise lõigu Naissaare sadamast Lõunakülani, kus toimub reisijate vedu ajaloolise diiselveduriga. Põhjasuunalist ühendust kasutusse võetud ei ole, aga Meremuuseumi projektiga võetaks kasutusse ka see osa raudteest.

Volikogu otsuse järel jääb Rannarahva Muuseumil hoonestusõigus ühele raudteelõigule (R3) ja kahe seni Rannarahva Muuseumi kasutuses olnud lõigu osas lepivad Meremuuseum ja Rannarahva Muuseum omavahel edasised ühised tegevused kokku. Raudtee Meremuuseumi kasutusse andmine on vajalik eeltingimus Euroopa Liidust raha taotlemisel.