"Muusika hariduse osakaal kogu haridussüsteemis on kahjuks järjest rohkem vaeslapse seisus. Muusikatunde kaotatakse järjest ära, sellele ei pöörata piisavalt tähelepanu ja loomulikult ka õpetajate palgad - see kõik kokku viitab sellele, et muusikaõpetaja amet kaotab atraktiivsust noorte inimeste seas," teatas muusika ja dirigent Valter Soosalu "Hommik Anuga" saates.

"Kunsti ja muusikat peaks õpetama inimestele rohkem, sest see kasvatab empaatiat. Ilma selleta on väga raske hoida nii suuri süsteeme koos nagu näiteks ühiskond," lisas ta. Soosalu arvates peaks Eesti riik kultuurivaldkonnale rohkem tähelepanu pöörama.

"Igasugune kollektiivne kultuuritegevus harib inimest," oli Soosalu kindel. "Minu taju on küll see, et igaüks, kes tegeleb näiteks koorilauluga - või millegi sarnasega - nende inimeste seas on vägivalda palju vähem kui mõnel muul alal või inimestel, kel ei olegi pühendusega hobi," ütles ta.

"Traditsioonidega on see, et seal on mingi teatud inerts, aga seda tuleb ise teadlikult elus hoida, seda tuleb värskendada, sinna tuleb panustada," kommenteeris Soosalu potentsiaalset dirigentide kriisi, mida on tulevikuks ennustatud. "Tulevik on noorte kätes."

Soosalu on Eestis ainuke harpejjit professionaalsel tasandil mängiv muusik. "See on avastamisrõõm. Terve elu, muusikat tehes ka, ma olen käinud kellegi jälgedes või järgnenud mingisugusele liikumisele, mis on juba olemas," ütles Soosalu. "Harpejji peal ei ole ametlikku versiooni heliredelitest veel. See on natuke nagu Columbuse tunne, see territoorium on täielikult kaardistamata," rääkis ta instrumendi võlust.

Soosalu tunnistab, et on karjääris jõudnud sinna, kuhu on soovinud, kuid ta ei tunne, et lagi oleks juba saavutatud. "Minu pikaaegne unistus on olnud teha harpejjiga bändi ja nüüd see lõpuks sünnib," rääkis ta.

Järgmisel laupäeval, 23. aprillil, on Valter Soosalul Viljandis kontsert, millega ta lubas tähistada enda 30. eluaasta saabumist. "Tegelikult see on päris tore ja armas, olla oma sünnipäeval harpejji bändiga laval," ütles ta lõpetuseks.