Siemens Nokia moodustavad Timo Tiivas ehk Oumeen (bass, taustavokaal), Sanel Mittal ehk Gogdog (sündid, trummid, arranžeeringud jne) ja Harli Jaanimägi ehk Laurel2 (vokaal), kes kõik tegid muusikat pikalt enne seda, kui kokku tuli Siemens Nokia.

Timo hakkas muusikat tegema umbes kuus aastat tagasi. Enne Siemens Nokiat proovis ta teiste liikmetega teha punkbändi. "Mingi hetk üks liige läks ära, Sanel tuli asemele. Sellega me väga ei jõudnud kuskile, lõpuks läks trummar ka ära ja siis jäime Saneliga kahekesi," meenutas Timo.

Saneliga hakkasid nad tegema projekti Gogdog X Oumeen, kus said kokku post-punk ja hiphop. Siemens Nokia on nende sõnul põhimõtteliselt sama asja edasiarenenud versioon.

Üks hetk tuli Harli, kes oli samuti kuus-seitse aastat teinud muusikat sooloprojekti Laurel, nüüd Laurel2 nime alt. "Ma olin olnud Timoga hästi kaua suhtluses, et tahaks koos mussi teha. Nad käisid siin bändikas [Telliskivis] ja üks hetk ma lihtsalt tulin proovi," meenutas Harli.

"See bänd põhimõtteliselt saigi alguse nii, et meil oli üks hästi hea sõbranna Tartust, kes oli meie kõigi fänn eraldi, ja oli nii vaimustuses, et me kokku saime, ning tahtis nii väga, et me teeksime kõik koos Tartus jämmilaivi. Nime põhimõtteliselt valisimegi selle jaoks, et laivil ennast millegagi kutsuda," lisas Harli.

Siemens Nokia sündis nimena 2021. aasta suve lõpus, kui neil ei olnud isegi veel plaani seda päriselt bändiks teha. Nagu lugudel on tööpealkiri, oli see sisuliselt nende bändi tööpealkiri, mis nüüd on jäänud.

"Meile suht meeldis see ka, sest see oli piisavalt debiilne," tunnistas Sanel. "Suht halb nimi ka, mida guugeldada, sest sa ei leia mitte sittagi."

"Jah, see oli hästi loll," lisas Harli.

"Laivi ajal me üldse tegime improvisatoorset asja. Mina mõtlesin trummi-loop'id välja ja siis Harli üldse ei laulnud ega midagi, vaid mängis sünte ning Timo mängis bassi. Tegime isegi tunniajase set'i," meenutas Sanel.

"Ja siis kuidagi hakkasimegi kolmekesi siin käima," märkis Timo.

"Lihtsalt juhtus nii," lisas Sanel.

"Kuskil sügisel tuli mõte, et aga teemegi hästi pohhuilt seda mussi," kirjeldas Timo. "Et tuleme siia kord nädalas, teeme ühe loo ja jätame ta põhimõtteliselt nii, nagu ta on – Sanel muidugi miksis ja produs kodus veits edasi – aga et ei pinguta ega mõtle üle."

Rääkides sellest, millal päris bänditegemise idee tuli ja nad hakkasid albumit teadlikult tegema, selgitas Sanel, et plaan oli teha lood valmis, lindistada ühe õhtuga jupid sisse, lõigata need tervikuks kokku ja välja lasta. Kõik.

"Alguses mõtlesime jupi haaval [välja lasta]. Aga me jäime esimese looga ["Jalka/Putsa"] kuidagi nii rahule," lisas Sanel. "Jalka/Putsa" valmis koos muusikavideoga neil ühe nädalaga.

Kui "Jalka" osas Harli laulab, siis "Putsa" on improviseeritud monoloog. "Me ei teadnud, mida teise poolega teha ja siis ma lihtsalt hakkasin mölisema, teised kuidagi muigasid ja mõtlesin, et suva," meenutas Harli.

"Me räigelt hirnusime, et "see läheb, see läheb käiku"," lisas Sanel.

"Harli lihtsalt hakkas rääkima samal ajal, kui ma bassi mängisin ja biit käis," kirjeldas Timo.

Jalgpall on vähemalt Harli jaoks ka päris armastus. "Mina mängisin seda väiksena hästi palju. Ma võtsin väga palju seda teksti lapsepõlvest."

"Meie Saneliga ei tea jalkast vist midagi," sõnas Timo. "Meie jaoks oli see lihtsalt naljakas."

Spoken word ongi Harli sõnul tulnud mängu siis, kui nad ei ole osanud vokaalset osa musikaalselt lahendada. "Siis me lihtsalt hakkame mölisema." Loost oli algselt neil laululisem versioon, aga lõpuks see nende sõnul ikkagi päris ei toiminud.

"Iga laulu puhul see laulmine ei toimi, sest ei ole siin päris professionaalsed lauljad ka. Harlil on väga hea hääl küll, aga alati ei õnnestu, ja siis me mõtleme midagi muud välja," selgitas Timo.

Ka loost "Imelik tunne" oli esialgu lauluversioon, kuid lõpuks kujunes vokaalosa Timo ja Harli vaheliseks improviseeritud dialoogiks.

Kõik Siemens Nokia lood räägivad päris muredest ja kajastavad midagi nende endi eludest. Näiteks "Maa on lame" on kirjutatud ajal, kui Vabaduse platsil toimusid maskivastaste protestid.

"Tulime bändikasse ja rääkisime, et "täitsa pekkis, mis täna toimus, täiesti haige ju, et siukest lollust räägivad"," kirjeldas Harli.

Rääkides sellest, kuhu Siemens Nokia žanrilises võiks paigutuda, sõnas Timo, et kuivõrd neil kõigil on erinev muusikamaitse, toovad nad kõik muusikasse sisse eri asju. "Mina toon kindlasti sisse seda pungist asja."

"See muusika on täpselt see, mida me kuulasime teismelistena, aga kombineeritud meie kõigi erinevatest maitsetest," lisas Sanel. "See on vist suht läbipaistev värk, mis me teeme. Super-pohhuilt teeme."

"Kui ma seda albumit üles panin, siis ma küsisin, et kas see võiks olla kolledžirokk. /---/ Seal ongi hästi palju laenatud elemente popist, pungist, rokist," kirjeldas Harli, kes leiab, et kogu läbipaistvuse juures on seal siiski ka mingi müstika.

Timo sõnul mõtlevad nad igapäevaselt ise aina rohkem, et pigem on neil sarnasusi Beastie Boysiga. "Esiteks selline hiphopilik ja rokilik kooslus, aga see lollitamine ka."

Endal peab siiski lõbus olema seda muusikat teha, leiab Timo. "Meie kõigi sooloprojektid on tõsisema kõlaga kui see muusika. Siemens Nokia on meile vaheldus."

Sanel kirjeldas seda kui pingete langust. "Me teeme [seda muusikat] nagu täiesti suvalt. Kui see natukenegi hästi kõlab, siis läheb käiku."

Ka Harli leiab, et Siemens Nokia on hea vaheldus sooloprojektidele.

"Kui sa oled soolona pusinud ja teadki kõiki hetki, kus oled tunde arvuti taga olnud ega tea enam, mida teha, siis see bändikogemus on mõjunud nii värskendavalt, et on veits isegi kandunud üle ka soolomuusikasse. Mõtled vähem üle," selgitas ta.

Rollid bändis on nende sõnul üsna lahtised – on lugusid, kus Timo asemel mänginud bassi sisse Sanel ja lugusid, kus Timo mängib hoopis kitarri, aga ka lugusid, kus biidi autor on Saneli asemel üldse Harli.

See, kuidas lood sünnivad, oleneb asjaoludest. Vahel juhtub ka nii, et keegi jagab teistega mõnda lugu, mis talle meeldib ja paneb ette, et võiks midagi sarnase kõlaga või samas suunas proovida.

"Aga rollidest rääkides – mina teen vokaali, mõtlen lollaka sõnumi sinna peale.
Timo mängib instrumente ja Sanel on producer man, kes paneb kõik kokku ja kes tegelikult teeb ilmselt kõige rohkem tööd," kirjeldas Harli.

Sanel ise sellega päris nõus pole. "Ma teen võib-olla kõige rohkem tehnilist tööd. Lindistan neid, möllan igast pluginatega ja arranžeerin. Aga ma ei teeks seda, kui nad ei annaks mulle seda materjali."

Ajal, kui albumite tegemisega on seotud nii palju inimesi, tegid nad lood lihtsalt kolmekesi valmis. "Kui sa venitad selle loo tegemise protsessi hästi pikaks, siis kaob iga produmise faasiga nagu mingi emotsioon nagu ära," selgitas Harli.

"Sa natuke hakkad vihkama ka seda lugu," lisas Sanel.

Eestis on Harli sõnul praegu palju üleprodutseerimist. "Kõik saundid on timmitud nii paika kui saab ja see ongi n-ö perfektsus, aga sealt kaob veits see vaib ära."

Muusikalist haridust kellelgi bändis ei ole. Sanel õppis esimeses-teises klassis tšellot, mida ta vihkas. Timo ei teadnud enda sõnul muusikast üldse midagi enne kui 2016. aastal kitarri ostis.

"Kuna ma ise kuulan päris palju shoegaze'i ja post-punk'i ja tundsin, et Eestis tehakse seda suhteliselt vähe, siis mul oli suur mõte, et mina nüüd hakkan tegema ja kohe tuleb. Siiamaani on see, et "no nüüd midagi tuleb"," rääkis Timo.

Muusika tegemine on olnud pikk õppimisprotsess, tõdes Timo.

"Ega me tegelikult ei oska õietigi siiamaani vist," märkis Sanel.

"Nagu oskame ...," jätkas Timo.

"... piisavalt. Kui mingi päris vend tuleb, et "davai, jämmime", siis me oleme ikkagi, et ee ...."," kirjeldas Sanel.

"... siis on cancel," lisas Timo, kes meenutas korda, kui tolle punkbändi tegemise ajal tuli prooviruumi, mida nad tol ajal jagasid Dead Furies'ega, viimase bassist Robert Kõrvits, kes võttis pilli kätte ja ütles, et "noh poisid, nüüd hakkame jämmima".

"Trummar oli ka ainult mõned kuud mänginud ja mul oli ka see, et ma oskan ka kitarril [vähe mängida] ... pungiks ei ole väga palju vaja kitarril osata. Päris keeruline oli mängida inimesega, kes päriselt oskab pilli mängida. Aga me ikka mängisime," meenutas Timo.

Praeguseks on bänd enda tehtud lugusid esitanud publiku ees korra, Sveta Baaris. Live-olukord on nende jaoks küllaltki hirmutav, tunnistasid nad. "Me oleme suht introverdid ikkagi. Nii et see ei ole kerge," märkis Timo.

"Aga siis ma mõtlen, et okei, vähemalt me oleme kolmekesi. Nagu turvaline tsoon on," lisas ta.

"Me kõik oleme veits hälvikud. Saame aru, et ei oska võib-olla laval sotsiaalselt kõige võimekamad olla," tõdes Harli, kes eelistab live'del inimlikku lähenemist, mitte seda, et kõik on planeeritud ja välja arvutatud.

"Iga laiv võikski olla täiesti erinev – et see monoloog muutub ja kõik tuleb nii nagu tuleb. Teema jääb samaks, aga et laivis oleks ka ikkagi improvisatsioonitekst. Ma ei hakka neid monolooge pähe õppima, õpin ainult need laulud pähe," kirjeldas Harli.

Harli on varem oma sooloprojektiga Svetas üles astunud, Timo on sinna samuti korduvalt kutsutud, aga ta pole enda sõnul viitsinud välja mõelda, kuidas samal ajal mängida kitarri, bassi, laulda ja läpakast biite panna.

"See on kõik tehtav, aga ma ei ole lihtsalt viitsinud. Üksi esinemine ei ole minu jaoks väga fun ka," tunnistas Timo.

"Kui sa muidu ei loo niimoodi, et sul on kõik masinad kogu aeg ees ja sa näpid neid, siis sul ei ole tekkinud neid töövõtteid, seda käiku. Laivi jaoks sa pead ikkagi hakkama välja mõtlema, kuidas seda kõike korraga teha," märkis Harli.

"See on räigelt raske töö. Ma ei viitsi teha seda," tunnistas Sanel.

Live'd on ainus asi, millest neil pohhui ei ole, tunnistas Sanel. Eeskuju võtavad nad siin tema sõnul inglise postpungiduost Sleaford Mods. "Nende laiv on selline, et üks vend paneb läpakast play ja teine möliseb."

"See läpaka-vend joob õlli lihtsalt," lisas Timo.

Harli selgitas, et täiesti suva on midagi teha, see üles panna ja internetti tühjusesse jätta. "Aga kui peab inimeste ees näitama, et mis te kogu selle aja teinud olete ..."

"... siis hakkab veits piinlik," lisas Sanel.

"See on see piir jah, et kas see on piinlik, mida me oleme teinud või mitte? Eks neid mõtteid on ikka," märkis Harli.

Praegu on "Jippii!" saadaval ainult digis. Muusika füüsilisest plaadistamisest rääkides tunnistas Timo, et nad on arutanud, et oleks lahe välja anda vinüül, aga nad ei tea, kas viitsivad selleks raha kokku ajada. Kasseti aga ehk küll.

"Võib-olla kunagi hiljem down the road, kui on B-poolele ka midagi panna, siis laseme teha lahedad collectible'id," ütles Harli.

*

Siemens Nokiat näeb juulis festivalil Mägede Hääl, aga tõenäoliselt juba palju varem.