"Nende valimiste eripära oli tõesti see, et ega see prantslastele eriti korda ei läinud. Inimestel olid muud mõtted peas ja üldiselt oli arvamus, et Macron niikuinii võidab. Valimised ei olnud number üks teema ei meedia- ega tänavapildis. Ma arvan, et see on Prantsuse 5. vabariigi ajaloos esimene kord kui presidendivalimised olid nii madala huviväärtusega," rääkis Marek Tamm.

Kultuuriteadlane tõi esile, et ühele kandidaadile oma hääle andmine ei tähenda tingimata tema poolt hääletamist, vaid võib Prantsuse presidendivalimiste kontekstis tähendada teise vastu hääletamist. "Ma tõesti ei kõhelnud kordagi, et Macron võidab, sest Prantsusmaal on üsna juurdunud parteideülene kokkulepe, et kui vähegi võimalik, hääletatakse paremäärmusliku kandidaadi vastu. Ja on selge, et enamik hääli Macroni tulemuses ei ole isegi tema toetuseks, vaid Marine Le Peni vastu," sõnas Tamm, nentides, et saabunud tulemus on parim võimalikest.

"Minu mure on seotud sellega, mis saab viie aasta pärast. Sest Le Pen on kolm aastat järjest valimistel oma toetust kasvatanud. Ja Macroni-ajastu pärand on see, et Prantsusmaa poliitiline maastik on parteidest sisuliselt tühjaks pühitud. Need parteid, kes on Prantsuse 5. vabariiki valitsenud algusest peale, on ajaloo prügikasti saadetud – vähemalt nii paistab. Macroni valitsemine on ühe mehe show ja kui ta ei kasvata endale viie aastaga veenvat järeltulijat, olen üsna veendunud, et Marine Le Pen valitakse viie aasta pärast Prantsusmaa presidendiks."

Marek Tamm sõnas, et Marine Le Pen on vähem monarhistlikku tüüpi valitseja kui seda on Macron.

Kultuuriuurija sõnul on Prantsusmaa ühiskonnas palju probleeme, mille juured on suuresti nende ajaloos. "Ma ei kadesta Prantsuse presidenti. Tegemist on endise suurvõimuga, mis ole seni päriselt endaga toime tulnud. Sotsiaalselt on vaja sisse tuua dünaamikat, arvestades, et tegemist on riigiga, kus peaaegu pooled inimesed saavad palka riigi eelarvest. Prantsusmaal on palju jäikasid ja hierarhilisi süsteeme."

Tamm ütles, et Macron jätkab oma senise programmi elluviimist, mis võib aga tuua kaasa ühiskondlikku protesti, mõeldes Prantsuse kultuuri iseärasustele. "Tema järgmine samm on pensioniea 65. eluaastale tõstmine, mis meie jaoks ei ole üldse šokeeriv, aga Prantsusmaal, kus üldiselt tööd ei armastata ja pension on paradiis, on see šokk. Arvestades, et Prantsuse ühiskond on lõhki, võib see kaasa tuua igasuguseid väljaastumisi ja meeleavaldusi, teades ka prantslaste revolutsioonimeelsust," sõnas Tamm.