Shakespeare'i ajal juhtus tihtipeale nõnda, et kui publikule mõni stseen või roll ei meeldinud, hakkasid lava poole tomatid lendama. Seetõttu on autor hoolitsenud selle eest, et publikul igav ei hakkaks. Komöödia all on peidus ka tõsisemat mõtteainet pakkuvad teemad.

Strandberg tõi välja, et lavastus tegeleb palju näivuse ja tegelikkuse teema -- ka siin kõik teesklevad, et nad on üks inimene, kuigi on tegelikult keegi teine, seda kerges ja humoorikas võtmes.

"Muidugi on siin ka võimu teema, et kui kaugele inimene võib minna selleks, et saavutada seda, mida ta tahab, kahjustamata oma hinge või isiksust," rääkis Strandberg "Aktuaalsele kaamerale".

Katharina osatäitja Maria Annus usub, et enamuse ajast saab lavastusel naerda.

"Need hetked ongi kõige naljakamad, kus väga äärmuslike meetoditega püütakse teist tegelast enda tõe järgi väänata. Minu ja Petruccio tegelase põrkumine on ainult üks telg ja see põhiline tedrekuke mäng käib minu noorema õe ümber," rääkis Annus.

"See, mis vahendeid erinevad peigmehed kasutavad, et tema südameni jõuda, see on väga naljakas," lisas ta.

Teatrikriitik Pille-Riin Purje tõstis esile suurt mängulusti ja häid osatäitmisi mitmetelt eri generatsiooni näitlejatelt. Vaimustavaks peab ta lavastuse lõppu.

"Strandbergi kõige vaimustavam leid on selle lavastuse lõpp, sest on ju tunda, kuidas kõik tänapäised inimesed saalis pingulduvad, kui Katariina hakkab seda oma kuulsat meestele kuuletumise kõnet pidama, aga see, mis sellele järgneb, seda peab oma silmaga nägema," rääkis Purje.

"Kui alguses võiks mõelda, et milleks üldse see proloog, siis soovitan mõelda koduteel sellele, kuidas proloog ja lavastuse efektne lõpp, mida ma ei raatsi paljastada, omavahel seotud on," jätkas ta. "Selles on midagi, mis Williamile meeldiks."

Lavastuses teevad kaasa ka Jakobi Mäe teatristuudio õpilased. Kunstnik on Maarja Meeru ja kostüümikunstnik Gerly Tinn.