Sibola-Hansen sõnas, et žürii poolt Tartu skulptuurioksjonile valitud tööd on erisugused, mille ühine omadus on nende kolmemõõtmelisus. Oksjonil saab olema nii pronksskulptuure kui pisiplastikat (mida võib skulptuuri klassikaliseks käsitluseks pidada), küll aga näeb selle kõrval ka ebatraditsioonilisi ja skulptuuri mõistet laiendavaid objekte.

Viimastel aastatel on kunsti valdkonnas tõusnud oluliseks küsimuseks ja probleemiks materjalide jätkusuutlikus. Ka skulptuurioksjonil on töid, mille algmaterjaliks on unustatud asjad. "Taaskasutataval esemel on juba elu sees ja skulptori töö on anda sellele oma ideega uus kolmemõõtmeline vorm," selgitas Sibola-Hansen.

Kujurite ühenduse juht ütles ka, et skulptuuri võiks igaüks näha loomuliku osana ka koduses keskkonnas. "Skulptuurivõõra inimese seisukohast on oksjon väga hea võimalus sellega kohtuda. Skulptuur ei võta ruumi, see annab ruumi. See loob emotsiooni. Mööduda skulptuurist ja mõtiskleda – see on inimesele vajalik."

Skulptuurinäitusel on eksponeeritud 49 teost 31 autorilt. Oksjoni korraldajateks on Tartu Loomemajanduskeskus ja Voronja galerii, kelle ühine eesmärk on kõnealuse oksjoniga elavdada Eesti skulptuurikunsti.

Gea Sibola-Hansen sõnas, et tänavust aastat võib skulptuuriaastaks pidada. Nimelt peale skulptuurioksjoni toimub 11. ja 12. juunil Telliskivi Loomelinnakus festival "Ma ei saa aru", mille tänavune fookus on justnimelt skulptuurikunstil. Programmis on näiteks Reet Varblase vestlusring pealkirjastatult "Mida monumenti?", kõigile avatud töötuba "Prahist skulptuuriks", toimub "Tuur skulptuur" ja peetakse monolooge monumendile (teiste seas Paul Aguraiuja, Elo Liiv). Skulptuuriaasta sisse jääb ka sügisel toimuv Kujurite Ühenduse aastanäitus Viinistul.

Kunstiajaloolane ja semiootik Indrek Grigor avas hiljuti kõnealuse oksjoni kontekstis kaasaegse skulptuurikunsti mõtet laiemalt. "Kunstiajaloolane Jaak Kangilaski on heitnud Eesti publikule ette, et skulptuuri suhtutakse kui esemesse, mis seistes postamendil keset näitusesaali segab maalide imetlemist. Ent täna, kui maal ei ole enam ammu tahvel seinal, ei ole ka skulptuur tingimata ese postamendil. Skulptuur astub tuppa, peatub pidulikult, kuid seab end seejärel mugavalt sohval sisse ning hakkab elust ja ilmast pajatama," sõnas Grigor kujundlikult.