Hargla: enamik inimesi saab hakkama ilma igasuguste ajalooteadmisteta
Kirjanik Indrek Hargla sõnas saates "Kultuuristuudio. Arutelu", et tänapäev ei ütle mitte midagi, sest tänapäev on ainult pealispind, asjade olemus on ajaloos. Koos temaga arutles ajaloonarratiivide tähtsuse teemal ajaloolane Lauri Vahtre.
"Apteeker Melchiori" romaanisarja autor Indrek Hargla kinnitas, et ükskõik kui väga me seda ka ei tahaks, siis infot keskaegse Tallinna, sealsete inimeste ning toonase olmelise elu kohta ei ole kuskilt võtta. "Selle kohta on nii vähe infot, et kirjanik peab paratamatult ise asju välja tuletama, olema enda maailmas väikestviisi jumalaks ja kirjutama nii, et inimesel ei teki kahtlust, kas see kõik oli päriselt nii või mitte."
Tema sõnul on lihtne reegel see, et elutõdede ja kindlate faktide vastu ei tohi eksida. "Ilukirjandus töötab alati kahel kõige tähtsamal komponendil, need on kirjaniku sõna jõud ja kujutlusvõime, et panna oma mõtteid teiste inimeste pähe," mainis ta ja lisas, et kui kirjanik peab endale vastutustunde kaela mõtlema, siis läheb töö tegemine palju raskemaks. "Kõigepealt pingutad sõnade ja lauseehituse kallal, otsid infot ja ainest ning siis pead veel hakkama vastutama selle eest, parem on ikka mitte."
"Loomulikult sa vastutad selle eest, et see asi oleks huvitav ja loetav, kirjaniku elu ongi selline, et sa veedad selle suures osas üksi ja üritad välja mõelda midagi sellist, mida teistel oleks huvitav lugeda," ütles Hargla ja lisas, et suurem osa inimesi saab hakkama ilma igasuguste ajalooteadmisteta.
"Tõde tänapäeva kohta on ikkagi ajaloos. Kui me ei tea, mis asi mingisugune ruum, koht või rahvas on olnud, milline on olnud tema ajalugu, siis me ei tea temast mitte midagi, sest tänapäev ei ütle mitte midagi, tänapäev on ainult pealispind, asjade olemus on ajaloos," sõnas Indrek Hargla.
Toimetaja: Kaspar Viilup
Allikas: "Kultuuristuudio. Arutelu"