Tootsen rõhutas, et Ööülikooli Raamatukogu mõte on see, et inimesed saaksid meie oma professorite kohta rohkem teada. "Väga oluline on mõelda ka õpetajatele elus, sest Fred Jüssil olid ka oma õpetajad, ta on praegu suurkuju, kes räägib oma kristalliseerunud tarkust, aga ühel hetkel oli ka tema 13-14 aastane poisike," mainis ta ja lisas, et tema jaoks oli väga huvitav just rääkida Jüssi mõjutajatest.

"Fred Jüssi on nii ilusasti öelnud, et ta mitte ei logele niisama, vaid see on viljakas mitte midagi tegemine," selgitas ta ja mainis, et seda peaksime me kõik inimesed õppima. "Pärast molutamist tulevad head mõtted ja siis on tõeline soov midagi teha."

"Minu hüpotees oli see, et üks õige loodusfilosoof on ikkagi linnamees, just selles mõttes, et sul peab olema mingi teine taustsüsteem, et sa tuled linnast metsa ja sul on see tundlikkus, su silmad näevad midagi teistmoodi," mainis ta.

Üks oluline roll, mida Fred Jüssi kohta ei teata, on Jaan Tootseni hinnangul raba populariseerimine. "Seda on uuritud, et 1930. aastatel ei käinud Eestis inimesed rabas lihtsalt esteetilistel põhjustel, käidi küll jõhvikaid korjamas või põgeneti sinna, aga raba ei olnud meie rahvusmaastik, kuid Fredi kultuuriline lüke oli ühel hetkel kunsti ja pildi kaudu tuua teadmine, et raba on ilus."

"Fred Jüssi on olnud mees kultuuri ja looduse ristteel, kõik inimesed arvavad, et ta elab seal kuskil metsas oma onnis, aga ta on põline linnamees olnud, ta ütleb enda kohta ka, et ta on mees Tina tänavalt, metsa poole linnamees," selgitas Tootsen.