Spetsiaalselt laupäeval toimunud Eesti kooride ühislaulmiseks valmis Riho Esko Maimetsa kantaaditsükkel "Kojup minda oodatanne". Kodust rääkiv suurteos lõimub kogu kontserdi läbiva ideega, mille keskmes on kodu ja perekond.

"Need on sellised teemad, et kui need politiseeruvad, mis viimasel ajal on juhtunud teravalt, siis nad kaotavad oma tõelise väärtuse. Kodu peale lootmine, et on koht, kuhu minna, on viimaste sündmuste taustal maailmas kuidagi eriti teravalt jälle tõusunud, et kõigil enam seda kohta enam ei ole," selgitas "Kodu(L)ootus" lavastaja Priit Strandberg.

Laupäevane ühislaulmine Kubija mändide all on suur ja märgiline sündmus koorirahva enda jaoks.

"Me oleme tegelikult paar viimast aastat ju nii-öelda varjusurmas olnud ja väga paljud koorid on ka tegelikult lagunenud või kaotanud väga palju oma lauljaid. Nüüd kõigil on isu nii meeletult suur, et minulgi, mul on hääl ära, aga ma olen siin ja loodan, et saan vähemalt siin laulda koos teistega," rääkis naiskoori Kaasike laulja Päivi Kaljula.

"Inimesed on nii kaua olnud selle paha haiguse kütkes ja nüüd on näha seda suurt tahtmist laulda," ütles naiskoori Gaudete dirigent Mait Männik.

"Minul on eriline tunne, sest ma olen olnud kümme aastat Soomes ja ma ei ole saanud väga Eesti laulupidudel osaleda. Tänane pidu on minu jaoks tõeline kingitus," rääkis Karin Taukar Eesti Koorijuhtide Naiskoorist.

Eesti Meestelaulu ja Naislaulu Selts korraldasid ühise ühislaulmise esimest kroda koos, tuues kõik koorid korraga lavale ja jättes nad sinna kuni kontserdi lõpuni.

"Et väärtustada just seda, et meestelaul, neidude koorilaul, naiskoori laul, poistekooride laul oleks ühel peol kõlamas võrdväärselt üksteise kõrval," ütles ühislaulmise "Kodu(L)ootus" kunstinile juht Külli Kiivet.