Kui pianist Mihkel Poll Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias klaveri taha istus, häälestas Henry-David Varema oma tšellot Vilniuses, Leedu Muusika- ja Teatriakadeemias. Duo kontsert toimus läbi viitevaba heli- ja videoülekande tehnoloogia LoLa.

"LoLa on lühend sõnadest low latency ja see tähendab väga väikest viivitusaega ühenduses olevate asukohtade vahel," selgitas "Aktuaalsele kaamerale" LoLa tehnoloogia arendaja Claudio Allocchio.

"See lubab muusikutel mängida nagu nad oleksid teineteisest paari meetri kaugusel, isegi kui nad asuvad tegelikult 4000 kilomeetri kaugusel. Süsteem on loodud muusikutele, seega on ülikõrge helikvaliteediga."

Koos musitseerides on kõige olulisem ühes rütmis püsida. See tähendab, et tehnoloogia rakenduses ei saa olla viivitust.

"Zoomis või Skype'is on poolesekundiline viivitus selle vahel, millal keegi räägib ja millal see ekraanile jõuab. LoLa viivitus on viis millisekundit. See on sada korda väiksem ja inimene seda ei kuule," jätkas Allocchio.

Ainus, mida nad ei saa ületada, on valguse kiirus, sest heli ei saa valgusest kiiremini liikuda. "Seega, kui tahaksime mängida koos New Yorgi või veel hullem, Los Angelesi muusikutega, siis see ei õnnestuks. Aga põhjus on valguse, mitte LoLa kiirus."

Kuigi paljud muusikud üle maailma kasutavad LoLa tarkvara koos harjutamiseks, oli Eesti ja Leedu ühiskontsert esimene kord, kui kahes eri linnas üheaegselt publiku ette astuti.

"Rääkides kunstilise poole pealt, siis minu soov oli, et kontsert oleks võimalikult realistlik. Et me liiguksime selles suunas, et tehnoloogiline lahendus oleks võimalikult nähtamatu, et publik saaks lihtsalt nautida muusikat," selgitas EMTA heliloomingu ja kaasaegsete etenduskunstide peakoordinaator Paolo Girol.

"Et seda efekti saavutada, kasutasime erilist ekraani ja paigutasime kõlarid nii, et tekiks mulje nagu muusik on päriselt meie ees laval," lisas ta.

Henry-David Varema on õppetöö käigus tudengitega LoLa rakendust rohkelt kasutanud, nii koroona tõttu kui ka muidu. Nüüd on küsimus selles, kui hästi publik sellised kontserdid omaks võtab.

"Selle kontserdi tegemise eesmärk oli näidata, et selles formaadis saab teha täiesti tavalist kammermuusika kontserti, kus publik tuleb kohale," rääkis Varema.

"Me oleme nii harjunud ülekannetega, et võiks arvata, et see on isegi vähem problemaatiline kui reaalsuses. See vajab väga kõrgel tasemel tehnikat, väga häid ühendusi ja selle tehnoloogia pidevat edasi arendamist," lisas ta.