Äsja sai täis sada viiskümmend aastat Narva ajaloolisest tehasetöötajate streigist. 1872. aasta hilissuvel korraldasid Kreenholmi töölised seisaku oma ebainimlike töötingimuste vastu. Nüüd, sel aastapäeval on Narvale tehtud ettepanek vahetada oma tänavanimesid, sh streigis osalenud Vassili Gerassimovi tänav Kreenholmi manufaktuuri asutaja Johann Ludwig Knoopi nime vastu. Miks anda linnatänavale nimi selle inimese järgi, kelle vastu sel linnal protestiajalugu on?

1872. aasta streigi eel oli 70 protsenti Kreenholmi töölistest eesti mehed, naised ja ka lapsed, kes olid maal vaesuse eest tulnud linna tööd otsima. Ludwig Knoop elas Moskvas ning Narva parema meelega jalga ei tõstnud. Knoopi kohapealne käsualune oli Ernst Kolbe, keda alluvad julmuse tõttu vihkasid. Tema kontori ukse taha kogunesid kangrud ja ketrajad, keda kokku oli üle kahe kolmandiku kogu tööliskonnast, nõudma oma tingimuste parandamist. Tööpäev algas kell viis hommikul, töölepingu järgi olid töölised tehases sunnismaised, igakuist palka kahandati kõikvõimalike trahvide ja maksudega ning sanitaartingimused barakkides soodustasid koolera levikut. Peksti ka lapsi, kellest pisemad tihti surid. Knoopi nime kasutati tol hilissuvel mitu nädalat venitamistaktikana, et kui peremehed Moskvast kohale tulevad, võivad streikijad nendega otse rääkida. Tehase asutajat keegi aga ei näinudki, kuna ta varitses teispool jõge ning saatis enda asemel tulle hoopis Eestimaa kuberneri vürst Mihhail Šahhovskoi-Glebov-Strešnevi, kes surus streigi sõjaväega maha.

Niisiis miks anda Narvas tänavale baltisaksa paruni nimi, kelle jaoks linn ja selle elanikud vaid tuluteenimisallikas oli? Vassili Gerassimov, kelle nime tänav praegu kannab, oli ajaloolase Pavel Kannu sõnul üks Kreenholmi streigi juhte.[1] Tema värvati Kreenholmi tööle otse Peterburi lastekodust. Kui tahta tänavatele anda eesti nimesid, sobiksid ka streigi eestvedajate Jakob Tamme ja Villem Preismani nimi. Vaid neliteist aastat enne Kreenholmi streiki oli toimunud Mahtra sõda, kus talupojad sakste vastu üles astusid. Miks neid saksu enam kummardada?

Nimetatud streigi juhid siirdusid hiljem Peterburi töölisliikumisi korraldama. Narvas on sündinud ja linna eest on surnud aga Amalie Kreisberg, Kreenholmi kudumisosakonna töölisvanem.2 1905. aastal toimus Narvas järjekordne streik, kus sooviti, et tööpäev lühendataks 10,5 tunnile ja laupäeviti 8,5 tunnile. Kreisberg arreteeriti 1906. aasta jaanuaris ning ta suri 26-aastasena Kingissepa vanglas. Kas tema ei vääriks tänavat?

Igal juhul peaksid nimekomisjonid küsima ka Narva elanikelt, eriti nendel tänavatel elavatelt inimestelt, kas nad soovivad nimemuutust, veel enam – elada selle mehe tänaval, kelle vastu nende eelkäijad üles astusid. Amalie Kreisbergile on Narvas püstitatud mälestusmärk, Gerassimoviga ristuval Joala tänaval, niisiis teen ettepaneku tänav hoopis tema järgi ümber nimetada.

¹ Vt Pavel Kann. Kreenholmi streik 1872. Tallinn: Eesti Raamat 1972
² Vt Heili Reinart. Ajaloonaine: Amalie Kreisberg. "Priske noor inimene oli, kui ära viidi – ei ta võinud haigusse surra, vist ikka surnuks piinati". Naine.postimees.ee, 12. oktoober 2021