Plaadil kõlavad kõik Ludwig van Beethoveni viis oreliteost ning saksa helilooja Max Regeri ja Rudolf Tobiase teosed. Paide oreli plaadi esitluskontserdil musitseerisid Andres Uibo orelil ja Mari-Liis Uibo viiulil.

Orelikunstnik Andres Uibo sõnul on Paide kiriku orel suurepärane pill. "Paide orel on fantastiline. Seal, kus on nimi Kriisa, polegi vist vaja seda proovida – see on nagu garantii, et lähed kohale ja see mängib. See on väga suurepärane pill," sõnas ta.

Üle 130 aasta Eestis oreleid ehitanud Kriisade dünastia kolmanda põlve järeltulija Hardo Kriisa hoiab silma peal Paide orelil, mille ehitas 1933. aastal tema vanaisa Tannil Kriisa.

"Osa registreid on vanad Kessleri registrid, aga see on hiljem vanaisa poolt suuremaks ehitatud," selgitas Hardo Kriisa ja lisas, et pea sada aastat pill kõlab endiselt hästi.

Paide oreli helid jäädvustati maailmas tuntud ent Eestis esimest korda kasutatud salvestustehnoloogiaga DSD ehk Direct Stream Digital. "Kõigil inimestel on endiselt analoog-kõrvad – meile ei ole õnneks mingisuguseid ZIP-e veel pähe istutatud – ja orel on pill, mis teeb päris analoogset häält," kirjeldas helirežissöör Priit Kuulberg.

Tehnoloogia eeldab teose ühe korraga katkestusteta salvestamist – nii sai Paide kiriku oreli vinüülplaat eelmise aasta novembris salve paari tunniga.

Vinüülplaadi väljaandja Aular Soone sõnul ei tehtud plaati turu pärast, vaid selleks, et Eesti kultuuri säilitada ja salvestada. Tänaseks on salvestatud ka Niguliste kiriku orel, mille vinüülplaat ilmub järgmise aasta alguses. Seejärel võetakse ette Vigala ja Kuresaare orelid, kokku on plaanis salvestada 15 orelit üle Eesti.