Mesak, kes nooremana ka popmuusikat laulis, jõudis ooperini tänu oma esimesele lauluõpetajale Teele Jõksile, kes juhtis laulja tähelepanu sellele, et ta võiks klassikalist laulmist proovida. Seda teinud, pidi Mesak ühel hetkel valima, kas soovib jätkata popmuusika või ooperiga.

"Otsuse tegin selle põhjal, et ooper tundus midagi täiesti uut, suurt ja tundmatut ning ma nägin, kui palju mul selles õppida on. Mõtlesin, et kui välja ei tule, saab alati tagasi minna ja midagi muud teha."

Kõrghariduse omandas Mesak Londonis asuvas Guildhall School of Music & Drama koolis ning pärast magistriõpingute lõppu suundus sopran Müncheni riigiooperisse. Selleks, et Müncheni riigiooperisse tööle saada, pidi Mesak kõigepealt laulukatsetel osalema.

"Müncheni riigiooperi ooperistuudio juht tuli Londonisse uut talenti otsima ja mul oli võimalus talle ette laulda. Ta kutsus mind seejärel katsetele, aga sinna kandideerib iga hooaeg umbes tuhat inimest ja loomulikult ma ei osanud isegi unistada, et mul õnnestub katsest läbi saada. Mõtlesin, et lähen ja proovin ning mõne aasta pärast äkki õnnestub. Juhtus aga nii, et lõpuks jäi meid sõelale neli: igast häälerühmast üks inimene. Mina olin siis see sopran, kelle nad valisid," selgitas ta.

Neljapäeva õhtul annab Mesak esimest korda kodumaal soolokontserdi. Laulja tunnistas, et kodupubliku ette astudes on tal pisike närv ka sees. "Seal on nii eesti kui ka vene muusikat ja eks eestlasele eesti muusikat pakkuda on ikkagi teine asi," tõdes ta, ning lisas, et igas riigis on publik erinev.

"Selle kontserdiga seoses olen aru saanud, et Eesti inimesel on natukene hirm kontserdile tulla, sest kardetakse, et see saab olema liiga tõsine ja liiga klassikaline," märkis laulja.

"Ma tahaks julgustada inimesi astuma välja oma mugavustsoonist ja mitte kartma klassikalist muusikat – selles pole mitte midagi hirmsat. Võib-olla on just meeldiv tulla ja veeta need kaks tundi kontserdisaalis, olles eemal igasugustest argimuredest ja muust mürast."