Eesti Draamateatri näitlejanna Kersti Kreismann tähistas hiljuti oma 50. lavajuubelit ning Andres Raagil täitus Linnateatris töötamisest 30 aastat.

"Juba päris tükk aega tagasi tuli hea sõber ja kolleeg Andres Raag välja sellise ideega, et tead, me emaga mõtlesime, et me ei olegi praktiliselt koos mänginud kunagi," sõnas lavastaja Peeter Tammearu. "Kui leiaks ühe tüki, kus saaks kahekesi mängida," meenutas ta Raagi sõnu, kes soovis, et just Tammearu neile midagi seesugust lavastaks. Mitmest näidendist jäi sõelale Itaalia autori Manlio Santanelli draama, mille tõlkis Margus Alver.

Laval toimuv pole aga esimesest hetkest peale pereidüll, vaid aastaid vindunud duell, mille käigus võimukas ema on teinud kõik, et poja eneseteadvust alla suruda, muuhulgas teda alatasa oma lahkunud isaga võrreldes.

Osatäitja Kreismann sõnas, et loomulikult ei mängi nad Andresega laval oma pere lugu. "Kuna me mõlemad seda eriala peame ja mina hakkan tasapisi lõpetama, siis on tore selline lõpp-punkt oma karjäärile panna, et pojaga tõsiseltvõetav näidend ära mängida," kommenteeris Kreismann.

"Ma võin nüüd saladuskatte all öelda, et Andres kartis, et pole kunagi teinud sellist tööd koos ja äkki me läheme tülli," lausus Kreismann. "Aga ei läinud tülli – vastupidi, mina avastasin väga hea kolleegi enda jaoks. Ma ei teadnudki, et ta on nii paindlik, nii teisega arvestav näitleja ja me saime suuremaks sõbraks kui me enne olime."