Arvustus. "Kauboid ja vampiirid": nii vodevillide jada kui ka humoorikas vestern
Uus lavastus
"Kauboid ja vampiirid"
Autor-lavastaja Martin Kork
Kunstnik Illimar Vihmar
Valguskunstnik Kärt Karro
Helikujundus Martin Kork
Produtsent Marie Kliiman
Laval Martin Kork, Hardi Möller, Erik Richard Salumäe (Theatrum) ja Mark Erik Savi (Theatrum)
Esietendus 26. novembril Tartu Uue Teatri suures saalis
Tartu Uues Teatris esietendus Martin Korgi debüütlavastus "Kauboid ja vampiirid", mida autor-lavastaja nimetab väliselt märuliks ja sisult poeemiks. Näitemängu tegevustik leiab aset äratarbitud maailma läänenabal asuvas kõrtsis, mida peab igivana vampiir, ning kus kõikide tegelaste nimi on ühiselt Jack. Niisiis siseneb teatrikülastaja "Džäki kõrdsi", kus neli tagaotsitavat kauboid püüavad ellu jääda, rikkaks saada, purju juua ja üksteisega mõõtu võtta.
Martin Kork on lavale toonud kokku parimas eas ja vormis mehepojad, kes kõik mängivad eri tüpaažil põhinevaid kauboisid ja üheskoos kehastatakse etenduse jooksul aeg-ajalt välja ilmuvat vampiiri. Võrgutaja Jacki mängib Hardi Möller, Jack Kuuskanti Erik Richard Salumäe (Theatrum), Ühe Lasu Jacki Mark Erik Savi (Theatrum), näitlejana osaleb Punase Jacki rollis ka Martin Kork. Näitlejate vahel toimib kamraadlik usaldus, kuid kokkumängust õhkub, et mängu piire kontrollib ikkagi lavastaja, ent samas on igal näitlejal piisavalt lavaaega kehastatava tegelaskuju publikule esitlemiseks.
Testosteroonirikas lavastus
Lavastus on suhteliselt mehelik, kuid mitte testosterooni pritsiv, vaid seda hoopiski väikestes kogustes publikule õigeaegselt manustav. Vabalt võib olla, et lavastajana kombib Martin Kork mehe keha ja selle laval maksimaalselt kasutamise võimalusi, ta teeb seda stiilselt ja kohati klišeelikult. Nägemata ei jää sealhulgas chippendales'lik tantsunumber.
Siiski, mida püüab Martin Kork autori-lavastajana teatrikülastajale näidata? Kas lavastus on pelgalt erinevatest meelelahutuslikest piltidest koosnev vodevillide jada, milles demonstreeritakse näitlejate füüsilist vormi ja kavalaid lavastuslikke võtteid või moodustub lavastusest terviklikum teatrivestern, milles peidus sügavamat mõtteainest?
"Kauboid ja vampiirid" lavastuses kasutatud võtted aegruumiga mängimisel toob paratamatult vaimusilma "Matrix" filmi esimese osa. Lisaks ei saa mainimata jätta mõningaid Quentin Tarantino filmide mõjutusi, seda just üldises vesterni meelsuses ja karakterite loome mõttes.
Laval on kuulda ja näha kõike, mida üks vestern peab sisaldama. Kunstnik Illimar Vihmar, jäädes traditsioonilise teatriruumi võimaluste piiridesse, on metsiku maa läänenaba loomisega kenasti hakkama saanud; laval on revolvrid, kolju ja jõuab kätte ka metsiku lääne päikeseloojangu hetk. Tegevustik toimubki justkui filmistuudios, kuid kus õnneks puuduvad digiekraanid. Kogu lavastus on mänguline ja elav protsess, mida salvestatakse reaalajas ja ajaga manipuleerides.
Lavastus kulgeb nauditavalt aeglustatult, kauboidel kõrtsis pole kiiret. Nende omavahelisi mõõduvõtmisi ja vallatlevaid rabelemisi jälgides tulevad meelde lavastaja-koreograaf Renate Keerdi tööd, kellel on ainulaadne oskus ka kõige lihtsam ese põnevaks kujutada.
Sangpommid lendavad õhus
Martin Kork toob oma lavastuses tähelepanu keskmesse unustuse hõlma vajunud sangpommi, mis aitab meestel särgid seljast heita, et muskleid näidata (eks seda publik salamisi eeldas ja ootas!). Raudraske sangpomm muutub lisaks õrnaks beebiks, mis viib teemaarenduse isaduse ja isade juurde – kes oleks võinud sellist absurdihumoorikat käiku ette aimata? Siinkohalgi jäävad mehepojad konkureerivateks, kelle võsuke on ikka see kõige-kõigem! Kas selline arhetüüpne isa lükkabki konkurentsist lähtuvalt teisi elumängust ja -ruumist välja? Kõigile ei jagu ruumi ega ressursse.
Kõrtsipidajast vampiir toob konkureerivates meestes esile empaatia ja koostöömeele, et täita vampiiri viimane soov – näha elus esimest ja arvatavasti viimast korda päikeseloojangut. See ilus hetk toob mehed kokku ja selles on tõepoolest midagi poeetilist.
Viimasel ajal on filmikunstis muutunud taas populaarseks vaatajale temaatiliste selgitavate vahepealkirjadega kaartide näitamine, mis katkestab filmi üldist kulgu. Selline lahendus oli kasutusel viimase PÖFFi debüütfilmide programmi ja grand prix võitnud filmides. Martin Kork kasutab sarnast lahendust oma lavastuses. Eks see tehnika põlvneb tummfilmi ajastust, kus vaatajale tuli sõna otseses mõttes selgitada ekraanil juhtuvat. Martin Korgi lavastus on filmilik, kus etenduse stseene katkestatakse vahepealkirjadega, milles hääl juhatab teemaarendust. Kas sellised katkestused on ajastu märk, kuna me ei mõista enam keskenduda?
Lavastust "Kauboid ja vampiirid" saab pidada nii vodevillide jadaks kui ka humoorikaks vesterniks; mis juhtub siis kui neli kauboid astuvad baari, mida peab igivana ja elust tüdinenud vampiir läänenabal – ja sündmused hakkavadki hargnema. See läänenaba on minu ja sinu isiklik naba. Kas Martin Kork tabas debüütlavastusega jackpot'i? Eks me näe, aga mängu ilu piire kombib ta osavalt.
Toimetaja: Kaspar Viilup