Loe katkendit Kruusa Kalju luulekogust "Üleelamiste vanake"
Loomingu Raamatukogu alustab oma LXVII aastakäiguga, mille hakatuseks ilmus Kruusa Kalju luulekogu "Üleelamiste vanake", kus esindatud erinevad värsimõõdud ja -vormid. Avaldame luulekogust lühikese katkendi.
Üleelamiste vanake
Luule ei tohi olla see, mida tavaliselt luuleks nimetatakse. Ta peab olema inimese tundeelu (arvatavasti leiduks mõni sobivamgi sõna) muutuste täpne aruanne, aus päevik. Järelikult peab ta olema katkendlik – tal ei saa olla sidusust. (Sidususega luule, elik sõnakunstiline filosoofia, annaks deduktiivselt võetuna romaani, induktiivselt näidendi. Luule ja viimaste vahekord ei erine päevitise arvepidamise ja kuu- või aastalõpubilansi vahekorrast.) Ning kindlasti ei tohi luuletajal jutluse jaoks ainest koguva kirikuõpetaja või teatavasugust meest otsiva hoora sarnaselt olla mingit eelhoiakut.
Takuboku (1885–1912), "Söödavad luuletused"
Luule kohta (7 pala)
Luuletamine kaasneb elamisega.
Mu looming koosneb
tŏsielunäidetest kooruvatest väidetest.
Ma ei olegi enesele otsinud luuletaja häält,
ainult luuletustele
olen helit otsinud.
Luules ei tule valetamine välja,
luules tuleb ju valetamine välja –
täiesti uskumatu.
Kŏnekujundid, väljendid ja keelendid pole iialgi
lihtsa, vaese, aga hea
luule ainsad teemandid.
Taktitundlikk keel väldib rütmist väljas kütmist,
samal ajal meel
seda meelekindlamalt naudib raamist välja saamist.
Teadvusevoolu toore pulbitsemise
ja küpse teksti publitseerimise vahel
sănulseletatud miski.
Luule ongi ju rahva paabulinnusaba –
mida kehvikust rahvamajandus ei jaksa
lehvikuks lahti lüüa.
*
Mind ei paelugi kauged mandrid, sŏjatandrid, kirjandusžanrid …
Olen käsist-jalust seotud
isikliku eluga.
*
Mind valdab lengus, olek tundub räinakas, kisub viuakaks …
Arusaadavalt
on seda keeruline seletada.
*
Ma olen tölpa,
kes balletitöntsija elegöntsiga
märki tabab töpsusega, rabab könstiköpsusega.
*
Kirjutamisel on mul näpud vahel saanud kŏrvetadagi –
olles segi ajanud
läpaka ja vahvlirauad.
*
Ei ma kahetse, et kihutasin ratta kaheksasse, ei!
Juba järgmisel korral
kihutan ta kümnesse.
*
Mu püstitatud Maslow' püramiid ju sai tipust päris lai,
aga ahas alus jäi
varisemis-
ohtliku-
ks.
Ühe lauliku eluke
Oi üheksäkümnendätel
aastatel ma karjas käisin
Praegu targu ma talitan
kabinetikirjastuses
üksiku üritäjänä
Kunagi ma meeleldi
ringi liiguks rahva suus
Toimetaja: Merit Maarits