Jüri Kase tööd koosnevad ruutmeetristest tahvlitest, mis on kõik vaadeldavad ka ühekaupa, nii nagu nad maalitud on. Tõeline energia plahvatab aga alles galeriis, kui kõik osad on asetunud oma kohale tervikus.

"See on üks põhiline motiiv selle näituse tegemiseks, sest ega ma ei ole näinud ühtegi tööd koos korraga tervikuna, sest sellele näitusele eelnes tohutu rida takistusi," tunnistas Kask "Aktuaalsele kaamerale".

"Üks oli kasvõi see, et ma pidin kunstihoones oma ateljeest välja kolima ja see praegune ruum on ainult 2,80 lai, nii et ma sisuliselt näen ainult meeter x meeter tahvlit," jätkas ta.

"Jaa, üks asi on kavand, aga teine asi on tulem. Selle osas, mida ma vaimusilmas olen näinud, saan kindluse alles siin. Põhiline on välja tulnud ja see võimendub. Kui asi on rumalalt tehtud, siis see rumalus võimendub. Kui on hästi tehtud, siis see tugevam külg võimendub ja see on siin võimendunud."

Kunstnik otsustas seekord näitusele välja panna ka osa oma tööprotsessist.

"Iga kord, kui ma näituse teen, ma vihastan, sest alati on külalisi, kes ütlevad, et "oo, ma tean sind, sa teed ju arvutiga neid asju". Aga nüüd ma näitan, et need on kõik käega tehtud. Ma põlgan selliseid tehnilisi vahendeid nagu arvuti," tunnistas Kask.

"Võib-olla siis ongi, et kuidas ma alustan. See on niisugune esimene visioon, kerge visand ja siis toimub struktureerimine, täpsustamine, siis teen sellest kalkad, kannan üle, et see on kõik peopeal. See on nagu väikene küllakutse oma ateljeesse, kus on näha, kuidas asi algab ja kuhu see välja viib ja mis sellest lõpuks saada võib," rääkis ta.

"Aga seda kõike peab siinsamas nägema, sellest ei saa osa fotode ega ka teleekraani kaudu, sest see mõõtkava on hoopis teine. Seda saab ainult otse ja sellepärast on mul väga hea meel, et ma sain siin oma näituse teha. Siin on see kõik, kõrgus laius. Need võimaldavad selle täielikult välja mängida."

Kask tõdes, et vanakooli kunstnikuks ta end ei pea. "Mina olen 70, aga maalikunst siis algabki. Maalikunstnik on 70-aastaselt noor kunstnik. See materjal on nii paks, et lihtsalt varem, kiiremini ei jõuagi seda läbi närida," usub ta.

"Niisugused žanrid, nagu video ja muud kunstid, kus ajalugu peaaegu ei olegi, sellega võib kohe olla keskpunktis. Aga maalikunst, see tunnetusmeetod on niivõrd võimas, et mina võrdlen seda musta augu ja suure pauguga, sest kirjeldamatult väikese murdosa sekundi jooksul avaneb kõik," jätkas ta.

Ühe hetke, ühe silmapilguga hakkab kõik pihta ja see on loomise hetkele kõige lähem, et looja hetk on maalikunstnikul peaaegu nagu peos. Teised kunstid, kui ma loen kaks nädalat romaani, siis ma hakkan ka pihta saama, mis oli, või olen kaks tundi olen kontserdil, aga see on aeg, mis on pihustunud," tõdes Kask.

"Aga maalikunst – jah, just hetkes on tema jõud, et kui vaadata ükskõik millist tööd, saad hoobilt igas punktis keskenduda. Sa näed kõike. See on see ja võtab palju aega. Et 70-aastaselt olen ma täiesti noor kunstnik."