Koroona teise laine ajal valminud filmis kulgeb paralleelreaalsus – ühelt poolt vaktsiinivastased oma teooriate ja veendumustega ning teiselt poolt arstid, kes ööl ja päeval ravivad raskeid koroonapatsiente.

"See on väga huvitav ajaloodokument, mille Kaupo on kokku pannud, ja ma arvan et kobarkriisi ja Ukrainas kukkuvate pommide valguses oleme me need haavad või selle kõik ära unustanud, mis sest, et see oli võib-olla ainult aastake tagasi," rääkis "Aktuaalsele kaamerale" filmiajakirjanik Kaspar Viilup.

"Aga nüüd Kruusiauk lööb ikka noa haava, raputab soola peale ja ütleb, et "kuulge-kuulge, ärge ära unustage, tegelikult olid sellised asjad ka ja hoiame seda kuskil kukla taga meeles"," jätkas ta.

"See on ajakajaline ja vajalik dokument sellest, millist elu me just mõni aeg tagasi elasime ja isegi natukene utoopiline või düstoopiline maailm praegu vaadates. Enam me maske ei näe ja vaktsiinidestki väga naljalt juttu ei tule."