Operaator Simmo Saska kaamerasilm jälgis koos kanadega linnarahvast, kes igaüks omal põhjusel on otsustanud kanast lemmiklooma teha.

Tavaliste kanatoimetuste kõrval viiakse sulelised koera kombel rihma otsas jalutama, osaletakse nendega glamuuriüritustel osalema ja pannakse mähkmeid kandma.

Filmi režissöör Eva Kübar nentis, et inimeste arvamused linnakanade pidamise osas lähevad lahku – on inimesi, kes leiavad, et see kanadele oma soovide pealesurumine, aga leidub ka neid, kes leiavad, et just kanad on inimestele sobivad kaaslased.

"Võrus oli kohal üks inimene, kes on õppinud loomateraapiat ja tema oli lõputöö teinud just kanadest. Ta ütles, et teraapialoomadena kanad on palju vastupidavamad kui kassid või koerad, sest neil on rohkem iseloomu ja nad ei tee asju, mida nad teha ei taha," tõi ta välja.

Tanel Saimre, kelle pere võttis kanad maalt linna kolides kaasa, ütles, et kanad on sümpaatsed linnud ja tekitavad kodutunnet. Koos oma lemmikutega filmis osalemist peab ta huvitavaks kogemuseks.