Inspiratsioonipäeva "Näitame keelt" korraldas Eesti Keele Instituut 1. detsembril ning see kujunes 15-tunniseks keelepeoks kogu rahvale. Tegemist on teadaolevalt pikima otseülekandega, kus anti keelenõu, innustati ja julgustati, arutleti eesti keele oleviku ning tuleviku teemadel. Räägiti nii eesti keele hoidjate ja arendajatega kui ka kasutajate ja õppijatega. Ülekande sisulisi teemasid juhatasid ajakirjanikud Neeme Raud ja Sandra Saar, esinejaid oli kokku 36.

Rahvaauhinna võitsid keeleajaloo teemalised keelekillud, mis esilinastusid ETV-s vabariigi 104. aastapäeval. Eesti Keele Instituudi ja Eesti Rahvusringhäälingu koostöös valminud keelekillud viivad vaataja ajarännakule läbi eesti rahva ja keele ajaloo. Neis saab näha eesti perekonda neljal ajastul: muistsel iseseisvusajal, Rootsi ajal, nõukogude ajal ja tänapäeval.

Klipid valmisid keele-, ajaloo- ja filmiasjatundjate meeskonna ja paljude abiliste koostöös ning on seetõttu väikseimate nüanssideni läbi mõeldud ja lihvitud. Paariminutilisse videosse on osavalt koondatud ajastule eriomased keelendid, toit, riietus ja sisustus, mille seob tervikuks näitlejate nauditav esitus. Tekstide autorid on Annika Viht, Tiina Laansalu ja Tiina Paet, näitlejad Hilje Murel, Märt Avandi, Helina Tüür, Herman Avandi, režissöör René Vilbre. Keelekillud on leitavad siin.

Peaauhinna valimise žürii, kuhu kuuluvad taasiseseisvunud Eesti haridus- ja teadusministrid, tõstis teiste seast esile veel kolm keeletegu, mis edendavad eesti keelt:

Akadeemiline suurteos "Eesti kõnekäänud I–III " on valminud teadustöö tulemusena ja selle põhiautor on Asta Õim. Eesti kõnekäändude raamatusse on süsteemselt kokku kogutud eestlaste kasutatud kõnekäänud 17. sajandist kuni tänapäevani.

Hääldusäpp SayEst on mobiilirakendus, mis on mõeldud eesti keele häälduse treenimiseks. Rakenduse hulka kuuluvad õppevideod ja hääldusharjutused, mis toetavad eesti keele häälduse harjutamist. Rakendus on mõeldud algajale eesti keele õppijale, kasutajaliides ja õppevideod on inglise ja vene keeles. Hääldusäpi rakenduse loojad on Tartu Ülikooli foneetika labori teadlased Katrin Leppik, Pärtel Lippus ja Anton Malmi.

Vabatahtlike abil Ukraina sõjapõgenikele eesti keele õpetamise projekt algatati Tartu Ülikooli eesti ja üldkeeleteaduse instituudi eestvõttel aasta tagasi märtsis ning selle eesmärk oli leida vabatahtlikke eesti keele õpetajaid ja tugiisikuid pidevalt lisanduvatele sõjapõgenikest õpilastele ja täiskasvanutele Tartus. Vabatahtlikke valmistati ette kahepäevaste koolitustega, mille käigus räägiti arengu- ja traumapsühholoogia teemadel, tutvustati ukraina keelt ja kultuuri, mängustatud keeleõppe meetodeid ja keeleomandamise põhitõdesid. Projekti eestvedaja on Virve-Anneli Vihman. 

Aasta keeleteo konkursil antakse välja kaks auhinda: peaauhind ja rahvaauhind. Peaauhinna otsustavad taasiseseisvunud Eesti haridus- ja teadusministrid, rahvaauhind selgitatakse avaliku hääletuse teel.